/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2017/12/19/7421171t1hc9b2.jpg)
Metsa talu peremees Urmas Roht Põlvamaalt sai kolmandal advendipühapäeval ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui selgus, et tema metsas on käinud kuusevargad.
Kuusevargus rikkus metsakasvataja pühapäeva (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Läksin pärast külaliste lahkumist oma metsa koeraga jalutama. Ilm oli ilus, lund ei sadanud, maa valge ja tunne pühalik. Tagasiteel mõtlesin, et põikan ka oma umbes kümme aastat tagasi istutatud kuusenoorendikust läbi,» meenutas Roht.
Just seal ootas teda aga ees ebameeldiv üllatus. «Üle minu maa tallatud rada pidi, mida kasutab naaberpõllumees oma põllule jõudmiseks, kulgesid värsked džiibijäljed. Need olid peatunud minu umbes kolme-nelja meetri kõrguste kuuseridade juures ja inimesed olid autost väljunud.»
Tegevuse jälgi üritati varjata
Inimeste jäljepaare oli Ihamarus asuva talu peremehe sõnul tema maal kaks. Ühed olid suured ja teised väikesed – ilmselt lapse omad. Mõlemad suundusid kuuseridade vahele. Roht ei pidanudki kaugele minema, kui avastas, et üks kuusk oli maha saetud ja känd kuluheinaga hoolikalt kinni kaetud.
Seejuures oli puu mahavõtjatel ilmselt olnud aega rahulikult tegutseda: kuuse alumine osa oli lühemaks saetud ja üleliigne osa ilusasti kasvava puu kõrvale asetatud, et see kohe silma ei paistaks. «Tegutsemisjälgede järgi oli kohe selge, et teati: ollakse võõral maal kuusevargil,» nentis Roht.
Urmas Roht Metsa talu peremees
«Teo toimepanija on suure tõenäosusega pärit lähipiirkonnast.»
Taluperemees kinnitas, et tal pole kahju niivõrd puust kui oma ajast ja hoolest. Enda sõnul pole ta ise iial raatsinud oma käega istutatud metsamaadelt kuuske raiuda – kuigi on elus istutanud kümneid tuhandeid puid. Samuti häirib teda mõte, et laps vargusele kaasa võeti.
«Kui sul pole kuuseostuks raha, tule küsi. Aga ära sae maha puid, mida olen kümme aastat kasvatanud, et sirguks uus metsapõlv,» on mehe sõnum vargale. Ta usub, et teo toimepanija on suure tõenäosusega pärit lähikonnast.
Lubab tõkkepuu ette panna
Taluperemees lubab, et kevadest paneb oma teele tõkkepuu ette, kuna selliseid külalisi ta oma maal enam näha ei soovi. «Ehk jääb järgmisel jõuluajal puu raiumata, kui autoga kohe puu kõrvale ei pääse – ega vargal pole julgust võõrale maale kauaks jääda.»
Õnneks tundub, et sellised juhtumid, nagu Roht üle elama pidi, on pigem siiski erandlikud. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk kinnitas, et sel aastal ei ole politseile Lõuna-Eestist laekunud teateid kuusevargustest.
«Kui keegi peaks sellise süüteoga siiski hakkama saama, siis vargusega tekitatud kahju on kuuse omahind. Kuna see kahju ei saa olla reeglina kuigi ulatuslik, võetakse varguse toimepanija vastutusele ilmselt väärteokorras,» tõdes Virk. Näiteks 3,1–4 meetri pikkuse kuuse ametlik hind on riigimetsas kehtestatud hinnakirja alusel 23 eurot.
Metsaseadus lubab puude ebaseadusliku raie eest siiski ka karmimaid karistusi. Teo toimepanijat saab selle eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, võib teda aga oodata rahatrahv kuni 3200 eurot. Lisaks tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, mille suurus sõltub ebaseaduslikult raiutud puu kännu läbimõõdust.
«See puudutab aga juhtumit, kui keegi raiuks ebaseaduslikult autokoorma jõulukuuski näiteks metsanoorendikust. Jõulukuuskede ebaseadusliku raie korral seda Võrumaal kasutada ei ole tulnud,» täpsustas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Võrumaa metsaülem Agu Palo.
Tema sõnul pole Võrumaa riigimetsas kuusevargusi ette tulnud viimase kümne aasta jooksul. Sellel on metsaülema hinnangul kaks peamist põhjust.
Enamik müüdavaid puid tuleb kasvandustest
«Kõigil on võimalus otsida omale riigimetsast seaduslikult ja mugavalt sobiv jõulupuu infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Kui varem pakuti müügikohtades peamiselt metsast varutud kuuski, mis võisid olla ka ebaseaduslikul teel hangitud, siis praegu on valdavalt müügis kasvandustes kasvatatud jõulupuud,» tõi Palo välja.
Probleeme kuusevargustega riigimetsas pole ka Valgamaal. «Meie andmetel pole tänavu vargusi toime pandud,» kinnitas Valgamaa metsaülem Risto Sepp. Temagi tõdes, et inimesed on teadlikumad, kasutades usinasti RMK äppi, kus saab tuvastada riigimetsa asukohta ning seejärel tasuda kuuse eest.
/nginx/o/2017/12/19/7421173t1hf4bb.jpg)
RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg ütles, et kuigi üksikpuid mõnel harval juhul varastatakse, pole jõulukuuskede vargus ka Põlvamaal viimasel kümnel aastal probleem olnud.
«Riigimetsast ise kuuse otsimise-toomise ja selle eest eelnevalt tasumise põhiline risk oli, et kuuski hakatakse metsakultuuridest ja -noorendikest raiuma. Täna saab kindlalt väita, et see risk ei ole realiseerunud,» avaldas Timberg rahulolu.
Keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt ütles, et ka erametsades pole kuusevargused väga suur probleem. «Väga tõenäoline on, et üksikuid kuuskede vargusi alati ei avastatagi ja ka avastamise korral ei kiirustata neist politseile teatama,» tõdes Kelt. Samuti avaldas ta veendumust, et need, kes kuuski müüvad, neid loata metsast ei võta – hinnanguliselt 90 protsenti pakutavatest puudest tuleb aga kasvandustest.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/19/7421179t1hca9c.png)