Arstide liit nõuab jätkuvalt välisarstidele keeleoskust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti töölaual on oluline koht ka stetoskoobil.
Arsti töölaual on oluline koht ka stetoskoobil. Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Arstide Liit peab endiselt väga vajalikuks piisava eesti keele oskuse nõude kehtestamist tööpraktika sooritajatele ja registrisse kantavatele tervishoiutöötajatele ning saatis ettepaneku taas sotsiaalministeeriumile.

Liidu hinnangul läheb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist, vastuollu keeleseadusega.

Eelnõu sunnib arstide hinnangul tööandjaid seadust rikkuma, kuna tööpraktikale ei tohi lubada puuduliku eesti keele oskusega isikuid, kes on alles alustanud keele õppimist, sest see kahjustab arstiabi kvaliteeti ja võib ohustada patsiente.

Seetõttu kordas liit oma augustis tehtud ettepanekut kehtestada nõue, et tööpraktikale lubatakse isikud, kes esitavad tõendi eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel.

Tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks tuleb vastavalt keeleseadusele kehtestada C1 keeleoskuse taseme nõue või vähemalt määrata tähtaeg nõutava keeleoskuse omandamiseks ja vastavalt sellele anda ka tähtajaline registreering, märkis liit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles