Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/12/27/7435755t1h9135.jpg)
Kanepis õnnistati 130 aastat tagasi 26. detsembril sisse Eesti esimene rahvamaja, mis oli omamoodi teerajajaks, teatas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
Praegu on Eestis kokku ligi 450 rahvamaja, mis on tantsu- ja lauluseltside kasvulavaks ning kultuuri- ja huvitegevuse keskusteks.
Kuigi 1887. aastal hõljusid toonase kodumaa kohal venestusaja pilved, oli see eestlastele igati hea aasta: 7. jaanuaril sündis kirjanik Oskar Luts, 7. märtsil aga helilooja Heino Eller ning 26. detsembril õnnistati sisse eestlaste päris esimene seltsimaja Kanepis.
"See ei olnud ju kerge, selline esimene seltsimaja ehitada ja luua, see oli selles ajas uuenduslik, moodne, hoopis teistmoodi mõtlemine," selgitas Eesti rahvamajade ühingu juhatuse esimees Ülle Välimäe.
Näiteks Kanepi rahvamajas käis sümfooniaorkester operette mängimas, samuti peeti seal 1930-ndatel missivõistlusi ja tantsuõhtuid.