Üks ajajärk asendub teisega

Valga maasekretär maavanema ülesannetes Tõnis Lass

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Pole just igapäevane, et aasta lõppedes lõpetab ka suur osa riigiteenistujatest ajalooüriku ühe peatüki Eesti riigihaldusmaastikul.

Jah, see aeg on käes, paljud meist on tegemas oma elu suuremaid ümberkorraldusi ning vaatavad tulevikku teise pilguga.

Kindlasti on nii mõnelgi ärevus uue töökoha pärast või vargsi hiiliv kahtlus, uue töökoha võimalikkusest Valgamaal.

Maavalitsuste ajalugu sai alguse 1990. aastal. Maavalitsused täitsid toona maakondlikku täidesaatvat võimu, mis osales otseselt kohaliku elu korraldamisel.

Kui 1990ndal oli meil kahetasandiline süsteem, siis 1993. aastal jätkati ühetasandilise omavalitsussüsteemiga ning maavalitsustest sai riigi esindus maakonnas, kuhu suunati kõik need ülesanded, mida ükski teine ministeerium või asutus ei teostanud.

Nii oli hiigelaegadel maavanema kohustused sätestatud 71 seaduses ja terves hulgas valitsuse määrustes, kokku ligi 400 õigusaktis. Maavanemal oli üle 60 eri funktsiooni ja kogu maavalitsuse aparaadis rohkem kui 900 erinevat tööülesannet.

Tasapisi tekkisid ülesannete osas dubleerimised teiste asutustega. Probleemiks tekkisid ka asjaolud, kus maavanemal oli raske täita kõiki õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja paljud neist ei olnud enam ajakohased. Puudus raha või oli tööülesannet reguleeriv seadus vananenud.

Vaatamata erinevatele väidetele on maavalitsustel olnud palju tööd ja ülesandeid. Maavalitsuste põhitegevusteks on olnud maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi-, regionaalarengu-, planeeringu-, ettevõtlus-, majandus-, ühistranspordi-, rahvastiku toimingute-, perekonnaseisu-, infrastruktuuri-, ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja kriisireguleerimisalane tegevus ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas. Samuti ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste ning kohalike omavalitsuste koostöö koordineerimine.

Tähtsal kohal oli kindlasti riikliku järelevalve teostamine maakonna haridusasutustes, sotsiaalhoolekande programmide ja projektide väljatöötamine ning koordineerimine maakonnas, planeerimisalase tegevuse järelevalve maakonnas, hüpoteegipidaja ülesannete täitmine, maakonna riskianalüüside koostamine, energiasäästuprogrammide koordineerimine, tehingud ja arvestus riigivaraga, riigi eelarvevahendite kasutamise,

Euroopa tugifondide projektide koostamine koostöös omavalitsustega, kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku tegevuse korraldamine ja muugi.

2005. aastal lisandus maavalitsustele uue ülesandena teostada riigi kui ühistu liikme õigusi maaparandusühistutes ja «Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005–2020» alusel loodud maakondlike tervisenõukogude ja maavalitsuste juurde loodud tervisetubade tervisedendusliku tegevuse koordineerimise funktsioon.

Kõigele sellele lisandus palju muid seadustest mittetulenevaid ettevõtmisi. Valgamaa paistis üle-eestiliselt silma oma väga hästi korraldatud tunnustusüritustega.

Vähe on maakondi, kus vabariigi aastapäeval osales ligi 700 külalist või maakonna laulu- ja tantsupidu korraldati erinevate koostööpartneritega ühise eesmärgi nimel.

Kõigi teiste hulgas on silma paistnud Valgamaa tänugala, mis ellu kutsutud mitmete valdkondade ühiseks tunnustamiseks. Üks kõigi, kõik ühe eest. Valgamaa maine on meile alati tähtis ja oluline.

Üle ja ümber ei saa ka suurimatest muutustest Eestimaal, mille nimeks haldusreform. Paraku oleme osalised riigireformist alguse saanud valitsusasutuste väljaviimise osas maakondadest.

Seega oleme tunnistajateks tõsiasjale, et viimasel aastal kahaneb riigiaparaadi maakonnatasand täielikult ning peale valitsusasutuste ja ka kohalikke omavalitsuste puudutab see kindlasti kodanikke. Nimelt harjumuspärased senised ülesanded antakse üle teistele selleks määratud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele ning see kõik toob vähemalt alguses kaasa väikese peataoleku.

Eks iga muutus ole raske, vähemalt harjumatu. Oli see käik vale või õige, sellele vastamiseks pole mina just kõige neutraalsem isik, kuid kindlasti näitab seda tulevik. Kuid nõustun Mihkel Juhkamiga, kes juba 2003. aastal on öelnud, et maakondliku tasandi kujundab Eestis eelkõige riigisektor, kuna see mõjutab olulisel määral regionaalset tasakaalustatust ja hõlmab endas kindlat keskkonda. Selleks keskkonnaks on/olid nii maavalitsused,

koolid (kõrg- ja kutsekoolide võrgustik), riiklike inspektsioonide ja ametite erinevad üksused.

Kõige olulisem on siiski minu jaoks asjaolu, et riigi lubatud töökohad maakonda tuleksid ja kõrgelt spetsialiseeritud inimesed Valgamaal ei kaoks. See mure ei ole üksnes meil, vaid seda meelt on kogu Kagu-Eesti.

Kokkuvõttes tahan kõigile öelda – aitäh, et jagasite meiega oma aega ja  teadmisi. Valgamaa inimesed on olnud toetavad ja kokkuhoidvad. Seega soovin teile jätkuvat sihikindlust ja katkematut energiat Valgamaa eest seismiseks kodus ja kaugemal.

Suur tänukummardus teile, maavalitsuse endised ja praegused töötajad. Kõik ei olnud meelakkumine, need aastad olid täis rõõmu, pingelisi perioode, kibekiireid päevi ja vahel ka pisaraid.

Olen tänulik, et sain need aastad teiega veeta ning loodan, et igaüks teist leiab oma tee ning talendid ei peaks Valgamaalt lahkuma.

Kaunist aastavahetust, imelist ja rõõmurohket uut aastat kõigile!

Tagasi üles