:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/01/03/7458179t1hce00.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu. Teises taotlusvoorus on kavas toetada tervisekeskuste rajamist seni katmata piirkondadesse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse.
Riik aitab rajada Võrru tervisekeskuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kogu Eesti kaetusega saab tegelikult rahul olla, sest algselt plaanitud 35 tervisekeskuse asemel on praeguseks rajamisel 55. Mõnes piirkonnas jäi projekt ka sündimata, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas,» ütles terviseala asekantsler Maris Jesse.
Teise taotlusvoor ongi plaanis avada seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks. «Lihtsustame ka taotluste esitamise ja menetlemise korda, et vähendada bürokraatiat taotlejate jaoks,» lisas Jesse.
Taotlusvoor avatakse tervisekeskuste rajamiseks Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Orissaares.
Uuendusena on kavas toetada ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist Viljandisse. Seal viivad sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimise pilootprojekti.
«Soovime parandada koostööd eri tasandi tervishoiutöötajate – perearstide, eriarstide ja haigla – ning sotsiaalhoolekande vahel. Oleme Viljandi haiglas astunud esimesed sammud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimiseks, et tagada inimestele järjepidev raviprotsess ning neid haigusega toimetulekul senisest paremini toetada,» ütles Jesse. «Loodame, et Viljandi kogemus aitab meil tulevikus ka teistes piirkondades teenuseid paremini siduda.»
Lisaks on eelnõus ette nähtud võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.
Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest üle Eesti ning maksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud 27,9 miljonit eurot. Taotlusvoor on kavas välja kuulutada veebruaris.
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.