Pealt poolesaja inimese mälestas kolmapäeval Räpina ausamba pargis kell 10.30 kirikukella helina saatel minutilise seisakuga vabadussõjas hukkunuid.
GALERII: Räpinas mälestati vabadussõjas langenuid
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
3. jaanuar 2018, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kellaajal möödus tänavu 98 aastat relvarahu algusest Vabadussõja rinnetel ning üle Eesti on kombeks tähistada seda minutilise vaikusehetkega.
„On vana ütlus, et kui räägivad relvad, vaikivad muusad,“ rääkis kokkutulnuile EELK Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nagel. „Aga kui relvad vaikisid, hakkasid kõnelema muusad, kes inspireerisid neid inimesi, kes pidid viima asja niikaugele, et relvarahust saaks rahu ja vaba riik saaks hakata oma elu elama.“
On paradoks, et pärast igat suurt sõda on räägitud, et sõda on sedavõrd kohutav, et see ei saa mitte kunagi korduda. Ent kunagi pole suudetud sellest kinni hoida.
„Tänane päev peaks tuletama meile meelde, et me ei võitle, ei ela, ei tööta ei laula mitte selle pärast, et on antud hetk hinge tõmmata, vaid me teeme kõik selleks, et vaherahust saaks rahu ja väikesed ja suured rahvad saaksid rahus elada,“ lausus Nagel.
Lisaks võtsid Räpina koosviibimisel sõna vallavolikogu aseesimees Tiit Kala, vallavanem Enel Liin ja vallakodanikud.
28. novembril 1918 alanud vabadussõjas vaikisid relvad 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, kui jõustus Eesti ja Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese ehk umbes sama palju kui on praegu Räpina vallas elanikke.