/nginx/o/2018/07/01/7930947t1h9e8c.jpg)
/nginx/o/2018/01/09/7472939t1h3a76.jpg)
Piusa koobastesse ei tohi juba aastaid siseneda, sest need on varisemisohtlikud, samuti talvituvad seal nahkhiired. Paraku kiputakse keeldu ikka ja jälle rikkuma.
Koopad on hävimisohus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et koobaste ilu näha, on Piusa külastuskeskuses avatud muuseumikoobas, mille suudmele võib minna keskuse juhendaja saatel. Suvel tuli aga keskkonnainspektoritele teade noormehest, kes oli käivitanud nii-öelda konkureeriva turismiettevõte, viies tasu eest lahtiste avade kaudu inimesi koobastesse.
Inspektsiooni Põlvamaa büroo vaneminspektor Sigrid Kasuk-Palmik ütles, et tegemist oli kohaliku koolipoisiga, keda teolt tabada ei õnnestunud. Lõpuks siiski kohtuti temaga. «Poiss rääkis, et teeb seda igavusest. Noormehele selgitati, et kui ta jätkab sama tegevust, alustatakse tema suhtes väärteomenetlus,» tõdes vaneminspektor.
Kasuk-Palmik lisas, et kontrollkäikudel on jätkuvalt märgatud koopa avauste ees värskeid jälgi.
Kaitsealal kihutajad teevad loodusele kurja
Ka armastatakse koopaid katvas ja ümbritsevas metsas ning liivaluidetel, mis samuti looduskaitse all, ATVdega sõita. «Nende jälgi tuvastati mullu kahel korral: suvel ja novembris,» täpsustas Kasuk-Palmik. «Tehakse üks tiir ning lahkutakse.»
Aino Suurmann, kes juhib Piusa külastuskeskuse tegevust, ei pea oma põhitööks korra järele valvamist, vaid ikka loodushariduse andmist ja turismiteenuse pakkumist. Ta ütles, et ega need ATVdega koobaste kohal sõitvad tegelased adu, et pealiskihti on mõnes kohas alles jäänud ainult pool meetrit ja kui ta juhtub sel kohal oma masinaga tiirutama, on tagajärjed saatuslikud.
«Ta võib kukkuda koopa põhja ja sambad vajuvad talle ka veel peale ning sõitja leiab oma lõpu väga kergesti,» rääkis Suurmann. Ta lisas, et ka koobastesse minejaid ei jõua külastuskeskuse töötajad passida, kuigi seda jõudumööda teha on püütud.
Haruldased taimed ja nahkhiired
Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma sõnas, et teadaolevad haruldaste taimede peamised kasvukohad asuvad raudteetammi lähistel ja seal ei ole ATVdega sõitmine ega liigne tallamine probleem. «Koobaste ja külastuskeskuse vahetus ümbruses ei ole meile teadaolevalt kaitsealuseid taimi.»
Küll tõdes ta, et kaitsealal tervikuna on ATVdega sõitmine probleem, kuna see rikub pinnast. Ka tema kinnitas, et väga ohtlik on masinatega sõitmine koobaste lagedele. «Kuigi paljud piirkonnas kasvavad kaitsealused kuivade kasvukohtade taimed, näiteks karukellad, palu-põisrohi ja harilik käokuld, vajavad oma kasvukohtades nõrka häiringut, ei sobi selleks ATVga sõitmine kaitsealal.»
Aino Suurmann, Piusa külastuskeskuse juht
«ATVga sõitja võib kukkuda koopa põhja ja sambad vajuvad talle ka veel peale ning sõitja leiab oma lõpu väga kergesti.»
Samuti talvituvad aastakümneid tagasi tegevuse lõpetanud liivakaevanduse koobastes nahkhiired, keda on seal parimatel päevadel umbes 4000 kandis ning esindatud on paljud kaitsealused käsitiivaliste liigid.
Koopad paiknesid varem Põlvamaal Orava valla territooriumil, kuid nüüd kuuluvad Võru maakonda. Kasuk-Palmik kinnitas, et koobastel hoitakse siiski silm peal.
Viilma tõdes, et liivakaevandmise tõttu tekkinud koobaste lagunemist pole võimalik peatada. Seda põhjustavad eelkõige sademed ja külmumine. «Varinguavade sulgemine võib küll pikendada koobastiku eluiga, kuna see vähendab õhuvahetust ja ühtlustab temperatuuri koobastes.»
Kui koobaste õhutemperatuur ei langeks alla nulli, oleks sellel ka nahkhiirtele positiivne mõju.
2013. aastal soovitas nahkhiirte olukorda hinnanud ekspert võimalusel kaitsefunktsiooni mittetäitvate trellide eemaldamist kahe ava eest ning ühe koopakäigu kindlustamist.
2016. aastal selgus, et nahkhiirte arvukus oli veelgi langenud. «Seda võis mõjutada ka pehme talv, sest peamise ohuteguri – inimesepoolse häirimise – mõju ei ole teadaolevalt kasvanud,» rääkis Viilma.
Ta rõhutas, et koobastesse minek on keelatud eelkõige külastajate endi tervise ja ohutuse tagamiseks. «Selle lubamisel on keeruline ennustada tagajärgi: varingud, temperatuuri kõikumine ja intensiivsem õhuvahetus. Mida enam on koopad suletud, seda kauem nad eeldatavasti ka säilivad. Samuti välistab koobaste sulgemine nahkhiirte häirimise.»
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7472941t1hf0b8.jpg)