Seoses erakordselt suure sademete hulgaga kuulutasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit Eesti metsades välja eriolukorra, kuna tänastes märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.
Metsandussektor ei eelda rahalist tuge tekkinud olukorras, küll aga riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale.
Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link kinnitas, et erakorraline olukord ei anna iga lepingu puhul õigust lepingulised kohustused täitmata jätta, kuigi mõnega võib see isegi nii olla. «Küll aga ootame lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada»
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Marek Kase tõdes, et tänastes märgades ilmastikuoludes aktiivne metsamajandmine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.
«Olukord on eriti keeruline metsast palka saavate inimestele. Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veelgi raskemaks kujuneda,» lisas ta.
Eelkõige oodatakse mõistmist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, Euroopa Liidu toetusi menetlevatelt asutustelt ning sektori enda osapooltelt. Samuti paluvad liidud riigipoolset kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.
2017. aasta augustist on keskmiselt olnud sademeid kolmandiku võrra rohkem tavapärasest. Sügisene sajune ja soe periood on kestnud oluliselt pikemalt, riigi Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine sajuhulk augustis 104%, septembris 137%, oktoobris 158%, novembris 107% ja detsembris 146% normist. Lisaks pole keskmisest soojem talve algus (3,3 °C normist kõrgem) võimaldanud märjal pinnasel külmuda.
Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas.
Nimetatud olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.
Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5% Eesti SKPst, tootes riigikassasse aastas haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandja ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.
Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid, tööstust jne. Pöördumisega kutsutkase kõiki osapooli üles mõistvale suhtumisele erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämiste puhul.
Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.