/nginx/o/2018/01/12/7478085t1h1312.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) hankis Euroopa Liidu rahastuse toel üheksa ELIX-XL tüüpi drooni, millega seirata igapäevast olukorda idapiiril ning reageerida pääste- ja piirivahejuhtumitele.
Eesti sai piiriturvalisuse tagamiseks militaardroonid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt sõnas, et droonid on osa kogu piiriehituse projektist, et Eesti, Euroopa ja ühtlasi NATO välispiir oleks kindlalt kaitstud.
„Suurim muudatus võrreldes senise piiri valvamise metoodika ja ideoloogiaga on see, et kui aastaid tagasi oli piiride valvamise põhirõhk peaasjalikult piirivalvuril, siis valmiva piiri puhul on kasvav roll piiri valvamiseks kasutataval tehnikal ja tehnoloogial. Droonide kasutamine piirivalve igapäevatöös loob senisest veel paremad võimalused piirivahejuhtumite ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks,“ kinnitas Küüt.
PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ütles, et PPA on juba mõnda aega testinud erinevaid droone leidmaks sellist, mida piiriäärsete alade suurema turvalisuse tagamiseks kõige efektiivsemalt saaks kasutada. „Piirivahejuhtumite ennetamisel ja neile reageerimisel on droon hea abivahend, mis aitab kiiremini ja mugavamini saada ülevaade raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Olgu tegu ebaseadusliku piiriületusega, päästejuhtumiga piiriveekogul või maastikuotsinguga – drooni abil kogutud info annab piirivalvuritele täiendavaid võimalusi oma tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks,“ selgitas ta.
Näiteks saab vajadusel droonipildi lukustada ja jälgida liikuvaid huvialuseid inimesi ja sõidukeid seni, kuni lähim patrull sündmuskohale jõuab. Mobiilset droonikomplekti saab muuhulgas kasutada ka igapäevastes patrullides piiriäärse olukorra seirel.
Droonid soetati Eesti ettevõttelt ELI OÜ, mis arendab ja toodab unikaalseid väljaõppevahendeid kaitse- ja paramilitaarstruktuuridele. Viimase 15 aasta vältel on ettevõte keskendunud mehitamata õhusõidukite arendamisele ja tootmisele. Ettevõtte panus on maailmas hinnatud ja kõrge potentsiaaliga tulevikutehnoloogia arendamise eest tunnustati firmat tunamullu ka aasta kaitsetööstusettevõtte tiitliga.
ELI OÜ tegevjuhi Tõnu Vaheri sõnul on ELIX-XL tüüpi droonide peamine kasutusala visuaalse info vahendamine drooni operaatorile. „Krüpteeritud ja stabiliseeritud videopildi edastamiseks on multirootoril nii HD video kui ka infrapuna kaameramoodul, mis võimaldavad kasutada drooni efektiivselt nii päeval kui öösel,“ sõnas Vaher. Mehitamata lennuvahendi ELIX-XL lennuaeg on kuni tund ja lennuraadius kuni viis kilomeetrit.
Projekti ISFB-11 „Multirootorid välispiiril vaatlustegevuse teostamiseks“ kogumaksumus oli pool miljonit eurot, millest 444 450 rahastas Euroopa Liit sisejulgeoleku fondist ning 55 550 euroga kaasrahastas siseministeerium.
PPA tuletab muuhulgas meelde, et Eesti välispiiri äärne ala Venemeega on kontrollitud õhuruum, kus kõrvalistel isikutel on ajutisest kontrolljoonest sisemaa suunas kuni viie kilomeetri ulatuses drooni lennutamine keelatud. Seda võib antud piirkonnas teha üksnes politsei- ja piirivalveameti kooskõlastusel ning lennuluba omades. Rikkumisega võib kaasneda vastutus väärteokorras.