Elanike arv tegi Lõuna-Eestis mitu kukerpalli

Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill on vallarahva arvu suurenemisest kuuldes meeldivalt üllatunud.

FOTO: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Lõuna-Eesti kolme maakonna elanike arv kahanes lõppenud aastal keskmiselt nelja inimese võrra päevas, jõudes aastavahetuseks uude madalseisu – 92 123 elanikku. Kümnendiga on piirkonnast lahkunud Võru linna täis inimesi.

Kolme maakonna elanike üldarv on ka vaat et ainus näitaja, mida eelnenud aastaga võrrelda saab. Kohati on haldusreform omavalitsusi ning maakondi sedavõrd muutnud, et statistika usaldusväärsus kannatab.

Haldusreform tegi rahva­arvu osas tšempioniks Võru maakonna, sest tänu kolme Põlvamaa valla liitumisele kasvas Võrumaa elanike arv 7,9 protsenti 36 897 inimeseni. Võrumaa elanike arv kargas tagasi tasemele, kus see oli aastatel 2012–2013.

Orava, Mikitamäe ja Värska valla lahkumine Põlvamaalt kärpis aga Põlva maakonna elanike arvu kümnendiku võrra, alandades selle nüüdseks 25 655 inimeseni.

Elanike arv tegi Lõuna-Eestis mitu kukerpalli

FOTO: Graafika: Ain Kivilaan

Tavapärasest suurema elanike kaotuse pidi üle elama ka Valga maakond, mis kahanes 1360 inimese võrra, langedes allapoole 30 000 piiri. 1. jaanuaril elas Valgamaal 29 571 inimest. Selleski maakonnas kiirendas elanike arvu vähenemist haldusreform, mis viis inimesi Tartumaa koosseisu.

Setud võitsid, ülejäänud kaotasid

Omavalitsuste lõikes on elanike arvu võrdlemine kohati keerukas, sest mitu valda pihustus haldusreformi käigus külade kaupa omavalistsuste vahel laiali. Seetõttu puudub täpne ülevaade, kui palju näiteks endise Puka valla elanikke elab nüüd Otepää, Elva või Tõrva vallas või kui palju elanikke sai Setomaa vald juurde Misso valla Luhamaa nulga küladest.

Võrumaal kaotas mullu suhteliselt kõige rohkem elanikke viie valla ühinemisel loodud Rõuge vald. Üks kukkumise põhjus oli Setomaa vallale loovutatud Misso valla külad Luhamaal.

Lõuna-Eesti ainus vald, mis suutis oma kolme eelkäija elanike koguarvuga võrreldes kasvada, oligi Setomaa vald. 125 elaniku võrra ehk 3,6 protsenti kasvanud elanike arvuga Setomaa lõikas kasu Luhamaa nulga külade lisandumisest. Samuti on fakt, et mulluste rahvahääletuste eel kirjutas end Seto valdadesse sisse üksjagu palju mujal elavaid inimesi.

Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill on vallarahva arvu suurenemisest kuuldes meeldivalt üllatunud. «Hea muidugi,» sõnas ta.

«Vald peab olema hea elamise koht,» võttis ta kokku koduvalla eesmärgi. «Meie vallal on oma lugu, mis võiks inimestes huvi tekitada, aga ka anda siin elavatele põhjuse kodukandi üle uhkust tunda.»

Sellegi poolest jääb Setomaa ka edaspidi Lõuna-Eesti väikseimaks vallaks, sest lähim jälitatav – Antsla vald – on rohkem kui tuhatkonna elaniku kaugusel.

Märgilised langused

Nagu kõikjal Lõuna-Eestis, kõigub ka Setomaa rahvastikupüramiid kitsastel alusplokkidel – noori on vähem kui eakaid. Kuigi tööealiste inimeste osakaal vallaelanike üldarvust on Setomaal Võru maakonna omavalitsuste seas suurim, on samas laste osatähtsus rahvaarvust maakonna väikseim.

Esialgu pole näha põhjust, miks Lõuna-Eesti elanike arvu kahanemine peaks alanud aastal peatuma või sootuks tõusule pöörama. Samas pole tänavu oodata mõne omavalitsuse elanike arvu varisemist allapoole märgiliselt olulist piiri.

Ent aastakümne lõpp võib mõnel pool kaasa tuua rahvaarvu kukkumise «korrus allapoole». Suure tõenäosusega astub Võru linn uude aastakümnesse linnana, mille elanike arv on mõõdetav 11 000ga ning Põlva vald on vajunud läbi 14 000 elaniku piiri. Valga vald säilitab küll suurima omavalitsuse tiitli, kuid selle elanike arvuks kirjutatakse uue kümnendi alguses ilmselt 15 000.

Kolme maakonna elanike arv, mis veel 2012. aasta alguses oli kuuekohaline, langeb kümnendi lõpuks praeguse tempo korral allapoole 90 000 piiri.

Tagasi üles