/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/11/10/4682937t1ha6ae.jpg)
Kesknoorte juhatus juhib tähelepanu asjaolule, et suuresti solidaarsuspõhimõttel toimivas Eesti ühiskonnas on vaja mõista ka kesise sissetulekuga inimesi.
Kesknoored paluvad mõista vähese sissetulekuga inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Meie ühiskond töötab suuresti solidaarsuse põhimõttel. Näiteks panustame maksudega arstiabisse, korras teedesse ja tasuta haridusse. Seni oleme harjunud, et kõigi panused on protsentuaalselt võrdsed, kuid alates 1. jaanuarist on see natukene teistmoodi," seisab avalikus pöördumises, millele on alla kirjutanud Kesknoorte esimees Karine Oganesjan ja aseesimehed Aleksandra Pavlova ning Jan-Ander Kundla.
Kesknoored tuletavad meelde, et tulumaksureformiga võitis üle 80 protsendi töötavast elanikkonnast – näiteks kui eelmisel aastal oli inimese brutotöötasu 600 eurot, siis arvelduskontole laekus 498,72 eurot; pärast tulumaksureformi laekub sama brutopalga korral arvelduskontole aga 562,72 eurot ehk 64 eurot rohkem. Kokku tähendab see 12,8-protsendist lisasissetulekut.
"Mida saab selle suurenenud sissetuleku eest?," küsivad Kesknoored enda pöördumises retooriliselt. "Rikkama toidulaua, parandada ühe hambaaugu, osta korralikud jalanõud või hoopis koguda raha mustadeks päevadeks. See summa loob võimaluse natukenegi tõsta elukvaliteeti. Meie jaoks on ka oluline, et võidavad noored, kes suunduvad esimest korda iseseisvasse ellu ja peavad hakkama saama väikse palgaga. Lihtne ei ole leida tasuvat töökohta ilma eelneva töökogemusteta või muretseda elukoht."