Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Kohus mõistis endise postiljoni süüdi 800 kirja kõrvaldamises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Avatud kirjad. Foto on illustratiivne.
Avatud kirjad. Foto on illustratiivne. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tartu maakohus tunnistas möödunud reedel Põlvas asuvas kohtumajas toimunud istungil 55aastase endise postiljoni kokkuleppemenetluses süüdi sõnumisaladuse rikkumises ja mõistis talle rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 2000 eurot. Karistus mõisteti talle aga tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ei toimetanud tööülesannete tõttu sõnumitele ligi pääsenud postiljon saadetisi ega perioodilisi väljaandeid adressaatidele kätte, rikkudes sellega tema ametijuhendist tulenevat kohustust.

Selle asemel viis süüdistatav aastast 2007 kuni 2016 enam kui kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja oma koju Põlvasse ja avas seal kõik mainitud kirjad. Sellega rikkus süüdistatav sõnumisaladust.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõraku sõnul on selline juhtum Eestis üpris erandlik. «Sõnumisaladuse rikkumist ei tule ette tihti. Veel haruldasem on see, et postiljon jätab niivõrd pika aja vältel kohale toimetamata üle 800 kirja, mille ta hoopis avab, lootuses ümbrikutest leida raha või miskit väärtuslikku.»

«Endise postiljoni kuriteole saadi lõpuks jälile, kui tema korteris märgati palju võõrastele inimestele adresseeritud ja avatud kirju,» lisas Hõrak.

Tema sõnul tuleneb õigus edastatavate sõnumite saladusele Eesti Vabariigi põhiseadusest. «Sõnum on igasugune kirjavahetuse või sidevahendi abil edastatud info – kiri, foto või ka telefonikõne. Sõnumisaladus on kaitsmisväärne juhul, kui saatja on äratuntavalt ja kohaselt püüdnud sisu teadasaamist kolmandatele isikutele välistada.»

Kuritegu on prokuröri sõnul toime pandud siis, kui teo toimepanija loob endale või kolmandale isikule võimaluse sõnumiga tutvuda – antud juhul oli selleks siis ümbriku avamine," ütles prokurör. Ta lisas, et oluline on loomulikult ka see, kuidas sõnum kaitstud on, sest otsepostitusreklaam ei oma sõnumisaladuse mõistes kaitsmisväärset teavet.

Kannatanutele peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kokku 191 eurot. Menetluskuludena peab ta aga tasuma kokku 969 eurot.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.

Otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Tagasi üles