Vene hundid kipuvad Eestisse

  • Huntide käitumist ja arvukust mõjutavad nii katk kui ka lumevaesed talved.
  • Paljud hundikarjad paiknevad piiriäärsetel aladel.
  • Seakatk möllab Võrumaal uue hooga.

Venemaalt tulevate huntide arv on piiriäärsete jahimeeste hinnangul viimasel ajal suurenenud, hüppeliselt on kasvanud ka koduloomade murdmise juhtumid.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Vietnamlased ei ole ainsad, kes üle idapiiri Eestisse kipuvad. Piiriäärsed jahimehed on märganud üha enam Venemaalt saabuvaid hunte.

Huntide käitumist ja arvukust mõjutavad nii Aafrika seakatk kui ka lumevaesed talved. Hallivatimeestel on siin seetõttu rikkalikum toidulaud.

«Nii hullu olukorda ma ei mäletagi,» rääkis Mäe jahtkonna esimees, 30aastase jahistaažiga Aare Poolak. «Hunt on meile siin Vene piiri ääres väga suur probleem. Seakatk on Venemaal laastanud sadades tuhandetes hektarites maad, huntide söögilaud on tühi ja nad rändavad Eestisse.»

Poolaku sõnul on metssigade arv seakatku tõttu kahanenud peaaegu olematuks, hundid ründavad nüüd metskitsi ja põtru, samuti murravad koduloomi.

«Viimase poole aasta jooksul on nad murdnud lambaid mitmes Mikitamäe küla talus,» rääkis Poolak. Ta nentis, et lumevaesed talved on muutnud huntide arvukuse jälgimise sisuliselt võimatuks, sest nende jälgi pole lihtsalt näha.

Nii ei olegi viimased talved võimaldanud teha kindlaks võsavillemite täpset arvu ega seada küttimise piirlimiite.

Keskkonnaamet määras tänavuse hooaja küttimismahuks üle Eesti 73 isendit, sellest kolm hunti Põlvamaal, viis Valgamaal ja kaheksa Võrumaal. Võrumaa on ainus maakond, kus suurendati huntide küttimise limiiti tänavu nelja isendi võrra.

«Võrumaal tõsteti limiiti, sest võrreldes eelmise aastaga on siin hüppeliselt kasvanud koduloomade murdmiste arv. Ka vaatlusandmed näitavad, et hunte on metsas palju,» rääkis Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik. «Ühelt poolt on selle põhjus seakatku tõttu ahtamaks jäänud toidulaud, teisest küljest on hunti soosinud lumeta talved.»

Aare Poolak, Mäe jahtkonna esimees
«Viimase poole aasta jooksul on hundid murdnud lambaid mitmes Mikitamäe küla talus.»

Kivistik kinnitas, et piiri ääres on võsavillemeid näha üsna sageli. «Hunt on õpivõimeline loom ja paljud karjad paiknevadki piiriäärsetel aladel, kus suurem tõenäosus ellu jääda,» lausus Kivistik. «Kui teda ühelt poolt hirmutatakse, liigub teisele poole – ja vastupidi.»

«Kui hundi põhitoidubaas kaob, peab ta leidma endale mõne alternatiivi,» ütles Kivistik kiskjate seakatkujärgsest toidupuudusest rääkides. «Oleme täheldatud, et seal, kus hundikarjad pikemalt peatuvad või liiguvad, on ka vasikatega põtru väga harva näha.»

Uus katkulaine

Kivistiku sõnul loodeti terve eelmine aasta, et seakatk on taandumas ja olukord muutumas päris heaks. Aasta lõpus tulid aga teated, et katk on jälle kohal. «Täna tundub nii, et tegemist on katku teise ringiga,» rääkis ta.

Esimesed katkusead leiti seejuures Vene piiri ääres, Meremäe kandis. «Tegemist oli Venemaalt tulnud karjaga, kes siin lühikest aega peatus,» rääkis Kivistik. «Venemaaga on see probleem, et meil puudub koostöö ja igasugune info, mis seal katkuga seoses tegelikult toimub.»

Hundijahist sai sedapuhku hoopis metsseajaht. Värska jahtkonna liige Raivo Kunst joonistab jahimeestele lumel plaani, kuidas metsseakari ümber piirata ja püssitorude ette ajada.

FOTO: Tomi Saluveer

Ka loodusemees Vahur Sepp kinnitas, et Venemaa hundid võivad toidupuuduses Eestisse rännata. «Siin on toidulaud rikkalikum, sest Eesti jahindus on rohkem kontrolli all,» rääkis seirega tegelev Sepp. «See on loogiline, et hundid siiapoole kipuvad. Lumevaeste talvedega ei ole meil samas ülevaadet, kui palju neid siia tegelikult tuleb.»

Sepp on käinud metsanõustajana tutvumas ka Venemaa metsadega. «Mul jäi teisel pool Peipsit metsas ringi kõndides suu lahti,» rääkis Sepp. «Kui Eesti metsades on igal pool kitse- ja põdrajäljed, siis seal ei näinud päeva jooksul ühtegi jälge: kõikjal puhas mets.»

«Venemaal kütitakse palju rohkem. Kui kohalikega rääkisin, siis öeldi, et põdra jälge nähes looma naljalt metsa ei jäeta,» lausus Sepp, kelle sõnul on Eestis jahikultuur ja järelevalve heal tasemel ning salaküttimist on vähe. «Kui keegi salaküttimisega tegeleks, mõistaksid teised jahimehed ta kohe hukka.»

Värske lumi tõi Värska jahimehed metsa

Eelmisel nädalal maha sadanud lumi tõi ka Värska jahimehed laupäeval metsa. Paarkümmend Värska jahimaja juurde kogunenud meest sai aga hommikul teada, et piirkonna huntide küttimise limiit oli päev varem Põlvamaal täis saanud. Seega mindi jahtima metssiga. Värska jahtkond kuulus varem Põlva maakonda ja selle alla kuulub 15 000 hektarit jahimaad.

Hilisõhtuni kestnud jahi saagiks langes 48kilone kult. «See oli Värska jahtkonna selle hooaja esimese metsseajaht,» rääkis jahtkonna ülem Kaido Ubinhain. «Olime valmistunud ka hundijahiks, kuid saime hommikul teada, et limiit on meie piirkonnas täis. Hunte metsas praegu liigub ja limiiti võiks suurendada.»

Jahi käigus korraldas raadio teel meeste liiikumist jahtkonna esimees Kaido Ubinhain.

FOTO: Tomi Saluveer/Lõuna-Eesti Postimees

Tagasi üles