Telia esinduste sulgemise otsus ajas Valgamaa omavalitsusliidu juhil hinge täis

Valga Omavalitsuste Liidu juhil Agu Kabritsal läks Telia esinduse sulgemise uudise peale hing täis. Foto: Arvo Meeks / LEPM

• Kabrits: Kohaliku rahva õiguste eest tuleb võidelda
• Valgamaa Omavalitsuste Liit pöördub Telia poole avaliku arupärimisega

Valgamaa omavalitsused nõuavad Telialt selgitusi Valga ja Põlva esinduse sulgemise osas. Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhi Agu Kabritsa sõnul on jutt esinduse vähesest külastatavusest ilmselge vale.

Kabrits võttis täna hommikul ühendust Lõuna-Eesti Postimehega ja ütles, et tal ajas hinge täis ja vererõhkki tõusis, kui ta luges tänasest Lõuna-Eesti Postimehest uudist, et kuu lõpus sulgeb sideoperaator Telia külastajate vähesusele viidates esindused Põlvas ja Valgas.

«Peamine sulgemise põhjus on esinduste üha vähenev külastajate ja klienditehingute arv, mida saab mõlema esinduse puhul praegu mõõta mõnekümnega päevas,» on uudisloos öelnud Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf.

Kabrits ei pea põhjendusi tõeseks Telia põhjendusi, et sulgemise põhjuseks on vähenev külastajate ja klienditehingute arv, mida saab mõõta mõnekümnega päevas. Kabrits suhtleb enda sõnul ise sagedasti  Valga esinduse klienditeenindajatega. «See klientide vähesus on täiesti vale põhjendus. Käin tihti Valga esinduses ja mitte kunagi pole seal olukorda, et kliente pole, pigem on tulnud järjekorras oodata. Olen suhelnud ka klienditeenindajatega, kes väidavad, et töökoormus on suur ja tööd jätkub kahele inimesele,» nentis Kabrits.

«Haldusterritoriaalset reformi läbi viies lubasime kohalikule rahvale, et teenused inimestele ei halvene, pigem paranevad. Kuidas me seda lubadust nüüd täita saame, kui monopoolses seisus suurfirmad ei arvesta sugugi Eesti äärealadel asuvate maakonna inimeste soovide ja vajadustega,» lisas Kabrits.

Mehe arvates pole ju normaalne ega loomulik, et Valgamaa klient peab oma küsimuse või probleemiga sõitma pea 100 kilomeetri kaugusele kas Tartusse, Võrru või Viljandisse. «Kui asjajamisele läheb ehk kümme minutit, kulub edasi-tagasi sõiduks paar tundi. Ja eakad inimesed käivad Valga esinduses tihtipeale veel koos abistajaga. Kas nüüd peab siis kaks inimest selle pika teekonna ette võtma?,» tõstatas  Kabrits küsimuse. Mehe arvates on uudis nördimapanev.

«Kohaliku rahva õiguste eest tuleb võidelda ja seda me ka teeme. Kui mitte iga päev, siis mõned päevad nädalas peaks esindus Valgas avatuks jääma. Kui jätkub riigiasutuste, panga- ja postkontorite sulgemine, nüüd lisaks veel ka  sideoperaatorite esinduste sulgemine, tekibki ahelreaktsioon, mis toob kaasa kohaliku kinnisvara odavnemise ning inimeste äravoolu Valgamaalt,» arvas Kabrits.

Valgamaa Omavalitsuste Liit teatas oma pressiteates, et ei nõustu Telia peakontori plaaniga kaotada Valgas ettevõtte esindus. Liidu hinnagul kahjustaks selline stsenaarium nii teenuste kättesaadavust kui oleks kahjulik kogu piirkonna mainele.

Valgamaa Omavalitsuste Liit pöördub Telia poole avaliku arupärimisega, saamaks teada, kes andis korralduse Valga ja Põlva esindused sulgeda. Samuti tahab liit teada, kui suur on nende esinduste külastatavus ja kui palju hoiab ettevõte nende sulgemisega raha kokku?

Valgamaa omavalitsused kaaluvad ka võimalust Telia teenustest loobuda.

"Meie maakonna avaliku sektori asutused on juba üle kümne aasta olnud ühise kontsernina Telia suurkliendiks. Meid on kokku ligi 300 mobiiliabonenti, lisaks lauatelefonide ja internetiteenus, mille eest me Teliale kopsaka summa maksame. Tänaste uudiste valguses kaalume oma paketi väljatõmbamist sellest ettevõttest. Kui Telia ei näe põhjust Valgas teeninduspunkti pidada, pole ka meil põhjust edaspidi Telia kliendid olla", ütles Kabrits pressiteate vahendusel.

Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf ütles Lõuna-Eesti Postimehele kolmapäeval, et Telia kaalub võimalust, kuidas kohalolekut Põlvas ja Valgas säilitada. Ilmselt ei oleks see samasugusel kujul, kui praegu. "Mis see on, seda ma veel ei saa öelda. See sõltub koostööst ja läbirääkimistest ühe võimaliku partneriga. Ehk juba täna pärastlõunal või homme on pilt selgem."

"Ütlesime selle ka oma algses sõnumis välja, et kaalume erinevaid koostöömudeleid, kuidas kohalolekut säilitada. See vist jäi paljudel alguses tähelepanuta ja emotsiooni asja ümber päris palju, mis on arusaadav. Ega me ise ka selliste otsuste üle kuigi õnnelikud pole," lisas Neudorf.