/nginx/o/2009/08/25/225649t1hf735.jpg)
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on käesoleva aasta esimese nelja kuu jooksul Eestis registreeritud kuritegude arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13% väiksem.
Kuritegude arv Valgamaal kasvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on positiivne, et varavastaste kuritegude arv oluliselt kukkunud on. «Kui varguste arv on vähenenud 19% ja röövimiste arv 23%, siis kelmusi on selle aasta jooksul registreeritud tervelt 37% vähem.»
Kuritegude arv vähenes enamikes maakondades, suurem oli langus Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal. Kuritegude arv kasvas Hiiumaal, Jõgevamaa ning Valgamaal.
Teise positiivse trendina tõi minister välja röövimiste arvu jätkuva vähenemise.
Kasvanud kuriteoliikidest rääkides paistavad justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul silma võltsitud maksevahendiga seotud kuriteod, mille registreerimiste arv on mullusega võrreldes 76 võrra suurenenud.
«Analoogsete kuritegude arv kasvas ka teistes viimastel aastatel euroalaga liitunud riikides pärast ühisraha kasutuselevõttu – seetõttu oli see oodatav ka meil. Samas pole praegune kasv olnud kuidagi oodatust märkimisväärselt suurem ning Eestit võib endiselt pidada üheks väikseima võltsraha levikuga riigiks Euroopas,» ütles Salla.
Hiljuti karistusseadustikku lisandunud kuriteoliikidest kasvab endiselt identiteedivarguste arv: kui eelmise aastal nelja kuuga registreeriti 11 sellist juhtumit, siis käesoleval aastal 17.
Lisaks on aasta esimese nelja kuuga 7 % võrra suurenenud liikluskuritegude arv, mille taga on tabatud joobes sõidukijuhtide arvu kasv.
«Alates 2009. aasta suvest ei määra nende juhtumite puhul piiri kuriteo ja väärteo vahel enam korduvus, vaid see, kui raskes joobes oli roolist tabatud inimene. Käesoleva aasta alguses tehtud analüüs näitas, et väljaselgitatud joobes sõidukijuhtidest oli 48% toime pannud väärteo – veres oli alkoholi 0,5-1,49 promilli – ning 52% kuriteo – alkoholi oli vähemalt 1,5 promilli,» selgitas Salla.