/nginx/o/2018/01/25/7512981t1h9aa9.jpg)
Riigikontrolli auditi kohaselt on väetiste laotamise ja põlevkivi kaevandamise tõttu põhjavee saastumine nitraatidega kasvanud.
Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
25. jaanuar 2018, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, vajab põllumajandusest tuleneva hajureostamise vähendamine senisest enam tähelepanu. Hajureostuse piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette, teatas riigikontroll.
Põhjaveevarud on Eestis suured ning enamikule Eesti inimestest on kättesaadav puhas joogivesi. Sellele vaatamata on Eestis üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee headust võib halvendada põllumajandusest tulenev nitraadi- ja pestitsiidireostus, maavarade kaevandamine või ka majapidamiste puhastamata reovesi.
Lämmastikväetiste kasutamise piirnormid Pandivere-Adavere nitraaditundlikul alal on võrreldes tegeliku väetisekasutusega leebemad ega välista seega nitraadisaastuse kasvu. Saastamist aitaks piirata ka väetiste nõuetekohane laotamine, kuid seda ei kontrolli riik riigikontrolli hinnangul piisavalt.
Viimase viie aastaga on suurenenud poole võrra ka taimekaitsevahendite kasutamine, jättes jääke põhjavette. Uuringud kinnitavad, et 17 protsendil keskmise sügavusega seirekaevudest, mis asuvad nitraaditundlikul alal, on vee nitraadisisaldus nii suur, et seda ei soovitata enam puhastamata kujul joogiveeks kasutada.
Põlevkivi kaevandamisest oluliselt mõjutatud Ida-Virumaal pole põhjavee seisund paranenud ning kaevandamislubadega pole seatud meetmeid, mis aitaksid tulevikus põhjaveele tekkivat kahju vältida.
Ida-Virumaal on kaevandustest välja pumbatava põhjavee kogus neli korda suurem kui kogu Eestis tarbitava olmevee kogus. Kuigi kaevandajate keskkonnalubadesse on lisatud leevendusmeetmeid, on nende mõju väike.
Keskkonnaministeerium on tõdenud kaevandustest tuleneva mõju paratamatust. Harjumaal, kus mõju põhjaveeressurssidele on kõige suurem, on põhjaveevarusid ümber hinnatud ja ümber jaotatud, et kõigis piirkondades oleks võimalik kvaliteetset põhjavett tarbida. Liigne veevõtt rannikul võib põhjustada merevee sissetungi ning muuta põhjavee joomiseks kõlbmatuks.
Põhjavee saastamise toob kaasa ka asulate reovesi, mida ei koguta piisavas mahus ühiskanalisatsiooniga kokku. Probleemi ulatust põhjaveele ei suudeta aga täpsemalt hinnata, kuna nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel puudub ülevaade, kus asuvad ning mis seisukorras on inimeste individuaalsed reoveekäitlussüsteemid. Omavalitsused ei kontrolli, kas mahutid on lekkekindlad ning kas neid tühjendatakse regulaarselt.
Riigikontroll hindas, kas keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi korraldatud tegevused tagavad, et inimestele oleks tagatud ohutu joogivesi nii praegu kui ka tulevikus ning et säiliksid põhjaveest sõltuvad jõed, järved ning sood. Põhjavett mõjutatavatest tegevustest auditeeriti põllumajanduse, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamiste reovee, maavarade kaevandamise ning veevõtuga kaasnevate mõjude ohjeldamist.
Eesti 39 põhjaveekogumist on halvas seisundis või heas, kuid ohustatud seisundis 18. Euroopa Liit on seadnud veekeskkonna seisundi parandamisele eesmärgid – kõik veekogud ja põhjavesi peavad 2021. aastaks, osa hiljemalt 2027. aastaks, saavutama hea seisundi.
Riik eraldab aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Sellele lisanduvad samal perioodil joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava veekaitsega seonduvad toetused 260 miljonit.