Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2017/04/22/6577683t1h72e5.jpg)
Oma 100. sünniaastapäeval teeb Eesti riik kingituse kogu maailmale - 15. septembri hommikul kell 10 saab Uus-Meremaalt hoo sisse ajaloo suurim kodanikualgatus, kui Eesti eeskujul ja juhtimisel hakkavad miljonid inimesed kuni 150 riigist 36 tunni jooksul koos maailma puhtamaks koristama.
“15. september 2018 läheb igaveseks maailma ajalukku kui päev, mil pisikeses Eestis 10 aastat tagasi sündinud traditsioon paneb nüüd korraga ühe eesmärgi nimel liikuma kümned miljonid inimesed. Seni suurima ja globaalseima Eestist alguse saanud kodanikualgatuse raames sünnib midagi, mida seni pole veel nähtud - kaks kolmandikku maailma riikidest hakkavad koos meie planeeti puhtamaks koristama,” lausus Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk.
“Et nii ajalooline sündmus toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal on veel eriliselt märgiline, seetõttu olemegi otsustanud seda nimetada Eesti riigi kingituseks kogu maailmale."
Täna kogunesid Tallinnas toimuvale konverentsile pea 90 riigi esindajat, kes kinnitasid veendunult, et toovad ainulaadsel Maailmakoristuspäeval korraga oma riikides koristama kümned ja sajad tuhanded ning koguni miljonid inimesed. Täna kinnitasid oma osalust Maailmakoristuspäeval 116 riiki, kuid kaheksa kuu pärast on ootuste järgi liitujaid kaks kolmandikku kogu maailmast ehk 150 riiki.
President Kersti Kaljulaidi sõnul on Maailmakoristuspäeva tähendus palju suurem, kui see üks koristuspäev septembris. “Sel päeval saab korraga üheskoos hulk riike palju puhtamaks ja see on meie kingitus maailmale Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Aga võib-olla veel olulisem on see mõttemaailma muutus, mida me ka Eestis 100 aastaga näinud oleme. Inimesed, kes ise on teeääri puhastanud, vaevalt enam kommipaberi maha või ehitusprahi metsa alla sokutavad. Selle suhtumise muutusega ongi võimalik maailma muuta,” rääkis Vabariigi President.
Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul ei piisa maailma muutmiseks ainult tahtmisest, on vaja pealehakkamist ja tegusid. “Olen uhke, et maailmakoristuspäeva on ellu kutsunud tegusad ja hakkajad eestlased. Ka aeg soosib selle tänuväärse algatuse levitamist - ÜRO keskkonnaassamblee presidendina luban kutsuda kõiki liikmesriike sellest aktiivselt osa võtma ning viima sellega väikese Eesti suure riigina maailmakaardile,” ütles Siim Kiisler
Rahvusvahelise jäätmekäitlejate ühenduse (ISWA) andmetel tekib igal aastal juurde ca 4 miljardit tonni prügi, sellest ca 1,6 miljardit olmeprügi. 3,5 miljardit inimest maailmas ei oma juurdepääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja see prügi jõuab loodusesse. Igal aastal jõuab loodusesse ja sealt ookeanidesse hinnanguliselt sadu miljoneid tonne illegaalseid jäätmeid.
Teeme Ära koristuspäeva traditsioon sai alguse 2008. aastal, kui esimesel koristuspäeval koristas 50 tuhat inimest kokku 10 tuhat tonni prügi. Teeme Ära õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis. Sellele järgnesid koristustalgud Leedus, Lätis, Sloveenias, Portugalis, Serbias ja paljudes teistes riikides. Tänaseks on koristanud Teeme Ära mudeli alusel pea 20 miljonit inimest.
Eestis toetavad Maailmakoristust Välisministeerium (arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest), Keskkonnaministeerium, BBDO Zavod, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, EuroPark, DHL Estonia, PricewaterhouseCoopers, Lux Express, Kolm Lõvi, Technopolis Ülemiste, Excellent Business Solutions, Infovara, Qlik, EAS, Päästeamet, Coca-Cola Eesti, Interlex, IBM, Davines, Neste, Meedius, Sendsmaily, JCI, Microsoft ja paljud teised.