/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2018/02/03/7540325t1h7f8b.jpg)
Tööinspektsioon kontrollis 34 metallitööstuse ettevõtet. Sihtkontroll keskendus liikumisteede märgistusele, töövahendite ja isikukaitsevahendite kasutamisele ning esmaabivahendite kättesaadavusele.
Tööinspektsioon leidis ettevõttest ohtliku redeli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontrolli toimumisest kontrollitavaid ettevõtteid eelnevalt ei teavitatud. Tuvastati kokku 163 rikkumist, millest 37 kohta koostati ettekirjutus.
„Nii Põlva- kui ka Võrumaal kontrolliti kummaski ühte metalliga tegelevat ettevõtet. Põlvamaa ettevõttes rikkumisi ei tuvastatud. Võrumaa ettevõttes registreeriti üks rikkumine, milleks oli puidust isevalmistatud ebastabiilse redeli kasutamine,“ täpsustas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Abel Lõuna-Eesti Postimehele.
Liikumisteede ja erinevate märgistustega seotud rikkumisi oli kokku 47. Peamiselt oli probleem kukkumisohtlike kohtade märgistamata jätmine. Sageli olid nõuetekohaselt märgistamata ka ohualad.
Töövahenditega seotud rikkumisi oli kokku 57. Siin oli valdav probleem omavoliliselt eemaldatud kaitsekatted treipinkidelt ja käiadelt.
Üheksas ettevõttes puudusid esmaabivahendid töökohal. Osas ettevõtetes ei kasutatud ka isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt. Positiivse poole pealt ei tuvastanud tööinspektorid sihtkontrolli käigus ühtegi elule ohtlikku tööd ega eluohtlikku töövahendit, mille tegemise või kasutamise oleks tulnud peatada.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul juhtub metallitööstuse valdkonnas enim tööõnnetusi. „Tihti on tööõnnetused metallitööstuses seotud oma tarkusest töövahendite muutmisega, mille käigus võetakse maha kaitsekatted. Ka sihtkontrolli käigus kuulsime sageli, et kaitsekate muudab töötamise ebamugavaks. Selline tegevus on aga õnnetuse välja kutsumine,“ ütles ta.
„Vaid neljas sihtkontrolli käigus külastatud ettevõttes ehk 12% ettevõtetes polnud ühtegi rikkumist. See näitab, et arenguruumi hea ja tervist hoidva töökeskkonna loomiseks on veel küllaga,“ lisas Oja.