Valga oli vabariigi sünniaegadel tapluste tallermaa

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esimese maailmasõja eel oli Valga rahvaarv kasvanud otsekui pärmi peal. Aastaks 1913 oli linnas 16 164 inimest. Sellega oldi Eesti linnade seas auväärsel viiendal kohal ja edestati suurelt ka mitut asulat, kus tänapäeval on oluliselt rohkem elanikke.

Elanikkonna kiire kasvu taga oli eelkõige raudtee areng. Linna saabus rohkesti eri rahvustest inimesi, kes just raudteel omale leiba teenisid. Olulise osa nendest moodustasid poolakad. Katoliku usku poolakate rohkusest linnas annab muu hulgas märku seegi, et 1907. aastal oli Maleva tänavale rajatud katoliku kirik, mida rahva seas hüütigi Poola kirikuks.