Tõrva tüdruku looming võib jõuda rahakottidesse üle Euroopa

Tõrva gümnaasiumi 9. klassis õppiv Grete-Lisette Gulbis on ootusärevuses: kas tema joonistus valitakse Eesti euromündile. Foto: Erakogu

• Parimate sekka pääs tuli Tõrva neiule üllatusena.
• Inspiratsiooni sai tüdruk laulupeorongkäigust.
• Kõigil on võimalus mündi kujunduse valimisel sõna sekka öelda.

Eesti laulupeomündi kujunduskonkursile laekus ligi 8000 tööd, millest kaheksa pandi rahvahääletusele, et valida välja üks, mis jõuab rahakottidesse ja mündialbumitesse üle Euroopa. Selle au osaliseks võib saada ka Tõrva gümnaasiumi 9. klassis õppiv Grete-Lisette Gulbis.

«See oli mulle väga suur üllatus,» kinnitas neiu. «Alguses ei tahtnud ma oma kavandit äragi saata: kahtlesin, kas see ikka on piisavalt hea.» Ema julgustusel ta seda lõpuks siiski tegi.

Konkursimündi tegemist alustas ta kooli kunstiõpetuse tunnis. «Õpetaja Gerta Vister juhendas meid. Mina tunnis seda aga valmis ei jõudnudki ja lõpetasin kavandi kodus.»

Inspiratsioon tuli laulupeorongkäigust

Inspiratsiooni sai kahel korral suurel laulupeol kuulaja-vaatajana osalenud Grete-Lisette sealsest rongkäigust. «Seal oli nii uhkeid rõõmuhõiskeid, kauneid lauluhääli kui rõõmus rahvas. Kokku sündis sellest üks ilus looklev rahvuslik laine, mille paningi oma kavandile. Sellisel peol olles tunnetad, milline on eestlane.»

Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Eva Vahur ütles, et järgmisel aastal laulupeo 150 aasta juubeli puhul ilmuv kaheeurone on esimene Eesti riigi münt, mille kujundus valitakse laste ja kuni 19aastaste noorte joonistuste seast.

«Varem on oma kaheeurose mündi euroala riikidest noorte joonistuskonkursi abil välja valinud vaid Malta – seega on see konkurss hea võimalus Euroopas silma paista. Ise pean seda väga heaks ideeks: lapsed on ju ikkagi meie tulevik,» rõhutas ta.

Sellest, et joonistuskonkurss nii populaarseks osutub, ei osanud keegi selle korraldajatest aga Vahuri sõnul undki näha.

Joonistusi koguti neljas vanuserühmas: koolieelikud kuni 3. klass; 4.–6. klass; 7.–9. klass; gümnaasiumiõpilased ja kuni 19aastased noored. Saadetud kavandite seast valis keskpanga 12 liikmest koosnenud eelžürii välja 96 joonistust, mis läksid hindamiseks žüriile. Iga joonistust hindas seejuures vähemalt kolm inimest.

Jaanuaris kogunenud žüriisse kuulusid Eesti Panga nõukogu liige Liina Tõnisson, kunstnikud Maria Valdma, Mall Nukke ja Vano Allsalu, 2019. aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens, laulupeo dirigent Maret Alango, helilooja Pärt Uusberg ja ERRi lasteprogrammi vanemtoimetaja Margus Saar. Keskpanga töötajatest osalesid žüriis asepresident Madis Müller, sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ning kujundaja Triinu Talve.

Kõik saavad hääletada oma lemmiku poolt

Kõigil on võimalus Valgamaa tüdruku Grete-Lisette poolt häält anda. Vaata kavandid üle ja kui Sulle Grete-Lisette kavand sobib, hääleta 4. märtsini siin: lastejaam.err.ee/laulupidu150/

Iga osaleja saab hääletada ainult korra ja hääl läheb arvesse vaid siis, kui osaleja kinnitab oma valiku. Selleks tuleb klõpsata linki, mis saadetakse registreerimisvormi sisestatud meiliaadressile.

Kõikide pühapäeva keskööni kestvale rahvahääletusele jõudnud tööd saavad auhinna. Iga vanuserühma populaarseima joonistuse autor saab iPad Pro koos joonistuspliiatsiga. Populaarsuselt teise koha auhind on kaasaskantav kõlar. Hääletajate vahel, kes on sisestanud oma meiliaadressi, loositakse välja 25 laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2eurose mündi kaarti.

Grete-Lisette unistab mõistagi võidust ja loodab muu hulgas sedagi, et just kodukandi inimesed aktiivselt tema poolt hääletavad. «Praegu on ootusärevus: ei tea ju täpselt, mis saama hakkab.»

Kui suure hulga eurooplasteni tema joonistus võidu korral jõuab, Vahur veel öelda ei osanud. «Mündi tiraaži pole veel otsustatud – samuti nagu ka täpset ringlusse jõudmise aega.»

Laulupeomündi konkursi korraldasid Eesti Pank, ERRi Lastejaam ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.