Päästeamet kontrollib hoolekandeasutuste tuleohutust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viimastel aastatel on Eestis hoolekandeasutustes olnud umbes 10 tulekahju aastas.

FOTO: Päästeamet

Tuleval nädalal kontrollib päästeamet üle Eesti tuleohutusnõudeid hoolekandeasutustes. Ameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on elude päästmiseks on vaja võita aega inimeste evakueerimiseks ning selleks on vajalik tagada ehituslike tuleohutusnõuete rakendamine hoones.

Jaanuar 2018. Lõuna-Koreas hukkus haiglapõlengus 41 inimest. Veebruar 2018. Jaapanis hukkus vanadekodus põlengu tõttu 11 inimest. September 2013. Venemaal hukkus psühhiaatriahaigla põlengus 37 inimest.

Eesti ajaloos oli viimane suurem põleng hoolekandeasutuses aastal 2011, kui 20. veebruaril hukkus Haapsalu lastekodus toimunud põlengus 8 last ja kaks noorukit. Mida on sellest sündmuses ja mujal maailmas juhtunud põlengutest õpitud ja kuidas on olukord tuleohutusega meie hoolekandeasutustes täna?

Viimastel aastatel on Eestis hoolekandeasutustes olnud umbes 10 tulekahju aastas ja põhjusteks nii süüdatud voodid kui suitsetamine rõdul. Palju on toimunud tahtlike süütamisi ja tihti on proovitud põlema panna voodeid, voodipesu või madratseid.

Möödunud aasta novembris süttis Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliinikus padi ja veidi madratsit. Range režiimiga vaimuhaigla osakonnas tehti tuld kõrvaklapi juhtmete abil. Tänu raskesti süttivale madratsile jäi suurem tulekahju sellel korral toimumata. Kõnealused madratsid ei süti lahtise tulega kokku puutel, vaid ainult sulavad kuumuses ja samuti ei tekita nad sulamise käigus mürgist suitsu, olles seetõttu tavalistest madratsitest oluliselt turvalisemad.

Kui veel 8 aastat tagasi oli ligemale 40% hoolekande- ja raviasutustest probleeme tuleohutusega, siis täna saab tõdeda, et hooldekodude tuleohutusalast olukorda on tublisti paranenud. Olukorda on aidanud parandada järjepidev riiklik järelevalve ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatav projekt „Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“.

Projekti raames said kõik Eesti hooldekodud üle vaadatud ning nendes sai hinnatud riske. Eelisjärjekorras on aidatud neid hooldekodusid, kus riskihinne oli kõige. Täna on paljudes hooldekodudes olemas näiteks päästelohistid, mis aitavad ühe inimese abiga liikumatuid patsiente evakueerida ohutusse kohta.

Hoolekandeasutustes võib põleng tekkida väga erinevatel põhjustel ning tuua kaasa raskeid tagajärgi. Elude päästmiseks on vaja võita aega inimeste evakueerimiseks ning selleks on vajalik tagada ehituslike tuleohutusnõuete rakendamine hoones. Üheks selliseks nõudeks on näiteks tuletõkkesektsioonide moodustamine, mis tähendab tuletõkkeuksi ja tulekindlaid seinu, mis eraldavad ülejäänud majast evakuatsioonitrepikoja, katlaruumi, sauna ja teisi ohtlikke või olulisi ruume.

Paljud põlengute põhjused hoolekandeasutustes on aga olnud sellised, kus ei saagi otseselt midagi ära hoidmiseks teha, vaid võtmekohaks on tulekahju kiire avastamine ja personali oskuslik tegutsemine. Kõigil hoolekandeasutuste töötajatel on võimalik läbida  tuleohutusalane koolitust e-õppena. Lisaks tulevad juba teist aastat tervishoiu kõrgkoolidest asutustesse tööle tuleohutuse valdkonnas teadlikumad inimesed, kuna tuleohutusõpe on hooldajate õppekavas sees.

Milline on tuleohutusega olukord hoolekandeasutustes aastal 2018, see selgub lähinädalatel. 5.-9. märtsini kontrollivad Päästeameti ohutusjärelvalve inspektorid tuleohutust hoolekandeasutustes. Kontrollitakse, kas tuleohutuspaigaldised on töökorras, kas evakuatsiooniteed ja –pääsud vastavad  nõuetele – koridorid ja väljapääsud peavad olema kergesti läbitavad ja põlevmaterjalidest puhtad. Varasemad kontrollkäigud on näidanud, et probleemiks ongi just asjade ladustamine evakuatsiooniteede ja –pääsude ees ning samuti see, et tuletõkeuksi hoitakse ratastoolide või muude liikumisvahenditega liikumise hõlbustamise eesmärgil lahti. Kokku on Eestis umbes 350 hoolekandeasutust.

Hoolekandeasutused on päästeameti määratluses üldhooldekodu, erihooldekodu, asenduskodu, varjupaik, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, koolkodu, tugikodu, noortekodu, päevakeskus.

Traagilisi tuleõnnetusi Eestis

- 1996. aasta veebruaris puhkes tulekahju Tallinnas Paldiski maantee psühhiaatriahaiglas, hukkus üheksa patsienti.

- 1997. aasta 9. aprillil puhkes tulekahju Pärnumaal Halinga hooldekodus, hukkus kaheksa eakat ja piiratud liikumisvõimega naist, 14 vajas haiglaravi.

- 2006. aasta 30. aprillil süttis Sillamäel Sõtke tänaval asuv sotsiaalmaja, hukkus viis inimest.

- 2008. aasta 4. augustil puhkes tulekahju Imavere sotsiaalmajas, hukkus kolm inimest.

Tagasi üles