/nginx/o/2009/11/09/264091t1h207e.jpg)
Ajavahemikus 26. veebruarist 4. märtsini pöördus Eestis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7493 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed. Laboratoorse kinnituse sai möödunud nädalal 523 gripiviirust.
Gripi kõrghooaeg jõudis kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldine haigestumuse kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 569. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaal.
Laboratoorse kinnituse sai möödunud nädalal 523 gripiviirust, neist 179 olid A- ja 344 B- gripiviirused. Ringluses on üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on kujunenud B-gripiviirus.
Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Hetke situatsiooni arvestades võib terviseamet kinnitada, et grippi haigestumiste kõrghooaeg on käes.
Rasked gripijuhud
Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu vajanud haiglaravi 730 patsienti, neist 68 protsenti on olnud tööealised ja üle 65aastased.
Intensiivravi on vajanud 105 inimest vanuses 45–92 eluaastat, kellest 99 kuulus riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. Viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks inimest saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.
Veebruari lõpu seisuga on Eestis sel gripihooajal haigusest tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53–98 eluaastat, neist 31 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Peamised riskitegurid on olnud vanus ja kroonilised haigused.
Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.
Kümne inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 11 inimest toodi haiglasse hooldekodudest, neist seitse suri.
Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate edastatud andmetel.
Tasub hoiduda rahvarikastest kogunemistest
Grippi haigestumise vältimiseks on praegu mõistlik hoiduda rahvarikastest kogunemistest. Kui oled haige, siis püsi kodus, nii hoiad ära viiruste edasikandumise. Tervetel tuleks haigetega vahet hoida, vahe peaks olema vähemalt meeter. Aevastades ja köhides katke suu kas paberräti või selle puudumisel varrukaga. Ja peske käsi! Saastunud kätega hoiduge näopiirkonna puudutamisest.
Grippi haigestumise parim ennetusviis on õigeaegne vaktsineerimine. Õige aeg vaktsineerimiseks on sügis, enne gripiviiruste ringlusesse jõudmist, sest vaktsineerimisjärgne immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.