Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Vabade ametikohtade arv vähenes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Vabade ametikohtade määr (2,9 protsenti) oli neljandas kvartalis kõrgeim info ja side valdkonnas. Foto on illustreeriv.
Vabade ametikohtade määr (2,9 protsenti) oli neljandas kvartalis kõrgeim info ja side valdkonnas. Foto on illustreeriv. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta neljandas kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimaste aastate suurim, siis neljandas kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 17 protsenti.

Võrreldes 2016. aasta neljanda kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 17 protsenti.

2017. aastal oli vabade ametikohtade arv esimeses kvartalis ligi 11 200, teises ligi 12 000 ja kolmandas kvartalis ligi 12 700.

Ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) on endiselt kõige suurem osa töötleva tööstuse (20 protsenti), kaubanduse (15 protsenti) ja hariduse (10 protsenti) valdkonna ametikohtadel. Töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusalad on samuti suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem. Ametikohtade koguarv oli neljandas kvartalis ligi 552 900. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,9 protsenti ja 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes 1,1 protsenti.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta neljandas kvartalis 1,9 protsenti, mis oli 0,4 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,3 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta neljandas kvartalis.

Vabade ametikohtade määr oli neljandas kvartalis kõrgeim info ja side (2,9 protsenti), haldus- ja abitegevustes (2,8 protsenti) ning avalikus halduses ja riigikaitses (2,7 protsenti). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr mäetööstuses (0,2 protsenti) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8 protsenti).

Kolmveerand (74 protsenti) vabadest ametikohtadest olid erasektoris ja iga neljas vaba ametikoht avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7 protsenti) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,4 protsenti). Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1,7 protsenti) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1 protsenti).

Enamik vabadest ametikohtadest olid nagu varemgi Harjumaal (68 protsenti), sh Tallinnas (53 protsenti), järgnesid Tartu (üheksa protsenti) ja Ida-Viru maakond (viis protsenti). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Jõgeva ja Võru maakonnas.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet teeb alates 2005. aastast. 2017. aastal oli valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta teisest kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad ehk vast loodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Tagasi üles