Päevatoimetaja:
Kersti Kond

72% juhtidest on aasta jooksul roolis mobiili kasutanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Sõidukirool ja mobiiltelefon kokku ei käi.
Sõidukirool ja mobiiltelefon kokku ei käi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel suvel toimunud küsitlusuuringu andmetel toimub Eestis iga päev kõrvaliste tegevuste tõttu keskmiselt viis liiklusõnnetust. 72% sõidukijuhtidest tunnistab, et on viimase 12 kuu jooksul roolis mobiiltelefoni kasutanud.

Sel aastal on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üks põhjus oli kõrvalised tegevused sõidu ajal.

«Kõrvalised tegevused autoroolis tapavad ja jäävadki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlikud need on. Ei ole turvaline, kui sõidu ajal hakatakse näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud kui juhib sõidukit, siis ta paneb vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi,» ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõrvalised tegevused on riikliku liiklusohutusprogrammi üks prioriteetsetest teemadest. Inimeste teadlikkus kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest autoroolis on küll paranenud, kuid roolimobiilikute hulk on jätkuvalt kõrge.

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa meie sõidukijuhtidest oskab enda arvates hinnata, millal on sõidukit juhtides ohutu telefoni kasutada. Reaalsuses tuleb siiski mõista: liikluses on kõrvalised tegevused ohtlikud, sest teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada samaaegselt ja veatult.

Samas 86% inimestest on valmis kaassõitjana sekkuma ja paluma kõrvaliste tegevustega tegeleval sõidukijuhil keskenduda sõidule.

Sõidukit juhtides tuleb keskenduda 100protsendiliselt liiklusele, sest kõrvalised tegevused autoroolis segavad juhti nii pildiliselt, käeliselt, tunnetuslikult kui heliliselt.

«Näiteks sõnumit saates on juhi pilk teelt eemal keskmiselt viis sekundit. Sõiduk läbib maanteekiirusel selle ajaga 125 meetrit!» selgitab maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo. «Liikluses võib murdosa sekundi jooksul olukord muutuda – ees on ootamatu takistus, metsloom jookseb teele või eessõitja teeb äkkpidurduse.»

Kokkuvõttes peavad kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele mõtlema kõik liiklejad. Liikluses on meil vaja kõiki meeli ning kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäijale ja jalgratturile on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamine, siis tuleb enne veenduda teeületuse ohutuses.

Maanteeameti liiklusohutuskampaania «Kui juhid, siis juhi» kestab 12. märtsist 9. aprillini. Kampaania eesmärk on kinnistada teadmist, et kõrvaliste tegevustega tegelemine roolis on ohtlik ning inimene ei suuda kaht tähelepanunõudvat tegevust sooritada samaaegselt ja veatult. 5. aprillil toimub kolmandat korda mobiilivaba päev, mille eesmärk on kutsuda liiklejaid vähemalt sellel päeval liikluses mobiiltelefonist loobuma.

Tagasi üles