Sotsiaalkomisjon toetab sügava puudega isiku lähedaste lisapuhkust

Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas. Komisjoni esimees Helmen Kütt (pildil) ütles, et eelnõu soodustab hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas, ja otsustas selle saata esimesele lugemisele.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et eelnõu soodustab hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. „Lisapuhkus annab töötajale võimaluse käia sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist või veeta sügava puudega isikuga koos aega,“ sõnas Kütt.

Komisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul aitab täiendav puhkus natuke kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. „Eelnõu julgustab usutavasti hoolduskoormust jagama nende vahel, kes sügava puudega isiku hooldamisse panustavad,“ rääkis Haukanõmm. Ta lisas, et eesmärk peab olema, et hoolduspuhkust saaksid ka need, kes ei tee tööd töölepingu alusel. „Töö sisu ja vorm on pidevas muutuses, seega on hoolduspuhkuse võimaldamine ainult töölepingu alusel töötavale hooldajale liiga kitsas ja ajale jalgu jääv lähenemine.“

Istungil märgiti, et  kehtiv töölepingu seadus võimaldab puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal saada lisapuhkepäevi selleks, et tegeleda lapse erivajadustega, kuid sügava puudega täiskasvanu lähedastel ja määratud hooldajatel sarnast puhkuse saamise õigust ei ole. Jäi kõlama, et hoolduspuhkus on esimene samm hoolduskoormuse vähendamise suunas.

Toodi välja, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Istungist võttis osa ja tutvustas eelnõu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Komisjon otsustas saata töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. märtsil.