Päästeamet tuvastas hoolekandeasutustes üle 140 puuduse

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kark evakuatsioonipääsu ees
Kark evakuatsioonipääsu ees Foto: Päästeamet

Päästeamet kontrollis tuleohutust hoolekandeasutustes, nädala aja jooksul läbis kontrolli 208 hoolekandeasutuste hoonet, kõige enam Harjumaal (30), Ida-Virumaal (29) ja Tartumaa (29). Puudustega oli 37 protsenti objektidest ja korras 63 protsenti.

Kokku avastati 141 puudust. Alustati 20 haldusmenetlust, kõige enam – kuus Tallinnas ja viis Läänemaal.

Lõuna-Eestis leiti puuduseid väga vähe. Päästjad kontrollisid Põlvamaal seitset, Valgamaal 14 ja Võrumaal seitset asutust. Puudusi leiti vaid Valgamaal, kus kolmel korral oli probleeme evakuatsioonipääsudega.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et enamasti on evakuatsioonipääsude puhul probleemiks, et väljapääsud pole seestpoolt lihtsasti avatavad. "Need peaks olema avatavad libliksulgurist ehk väändenupuga – kui ukse magnetsulgur just ei ole ühendatud automaatse signalisatsioonisüsteemiga, mis häire korral automaatselt ukse avab. Kindlasti ei tohi evakuatsioonipääs olla seestpoolt suletav võtmega ja sedagi loetakse antud kontekstis puuduseks."

Kõige enam levinud puudused Eestis laiemalt olid:

23 protsenti puudustest oli seotud tuleohutuspaigaldistega - näiteks oli signalisatsioon hooldamata või väljalülitatud.

22  protsenti oli seotud evakuatsioonipääsudega ja sama palju oli rikkumisi tuletõkkesektsioonidega. Näiteks oli evakuatsiooniteedel takistusi ja tuletõkkeuksed avatud.

Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja KT Tagne Tähe ütles: „Oleme hoolekandeasutusi sagedasti kontrollinud ja olukord palju parem, kui aastaid tagasi. Tehniliselt on kõik vajalik olemas, aga seda kasutatakse tihti valesti või ei kasutata üldse.“

Kokku on Eestis umbes 350 hoolekandeasutust. Viimastel aastatel on hoolekandeasutustes olnud umbes 10 tulekahju aastas. Tulekahjude tekkepõhjused on erinevad, näiteks on proovitud põlema panna voodeid. Enamik põlengute põhjuseid on olnud sellised, kus ei saagi otseselt midagi ära hoidmiseks teha, vaid võtmekohaks on tulekahju kiire avastamine ja personali oskuslik tegutsemine.

Väljalülitatud tulekahjusignalisatsioon
Väljalülitatud tulekahjusignalisatsioon Foto: Päästeamet
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles