Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud juba 45 inimest

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

5.–11. märtsini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6741 inimest, neist üle kolmandiku olid lapsed.

Haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes kümnendiku võrra. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 512,4. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Narvas ja Ida-Virumaal, Lääne-, Viljandi- ning Tartumaal.

Kõikidest ringluses olevatest viirustest moodustas gripiviiruste osakaal 73 protsenti. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Grippi haigestumiste kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. Ülejäänud kuulusid gripi suhtes riskirühma

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid  riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud.  Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet. 13 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist seitse suri.

Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva, Viljandi ja Pärnu haigla edastatud andmetel.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Madalaks hinnatakse haigestumuse intensiivsus Suurbritannias, Bulgaarias ja Küprosel. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust ülejäänud Euroopa Liidu riigid.  Haigestumus kasvas vaid Soomes ja Lätis, mujal vähenes või on hakanud stabiliseeruma.

Tagasi üles