Kaheksa Ala põhikooli ja sama palju Narva Soldino gümnaasiumi 11–13aastast õpilast veetsid koos viis päeva, et õppida üksteisest aru saama ja koos filme tegema.
Vene ja eesti lapsed teevad koos filme
15. märts 2018, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laagri kaks eestvedajat, Ala kooli ajalooõpetaja Uku Valner ja Narva kooli õpetaja Kärt Lindlo tõdesid, et Ala ja Narva lapsed suhtlevad väga vähe teisest rahvusest inimestega.
«Oma õpetajatöös oleme tajunud, et endiselt on lastel umbusk teise emakeelega või muul viisil teistsuguste inimeste suhtes. Usume, et ühiste kogemuste kaudu suureneb õpilaste tolerantsus erinevuste suhtes,» rääkis Valner.
Ala kooli lapsed õpivad vene keelt esimest või teist aastat, nende vene keele mõistmine on veel vähene. Narva õpilastele on ühistegevuses osalemine tähtis just keeleõppe seisukohalt. Ehkki nad käivad osalise keelekümbluse klassis, kus mitut ainet õpitakse eesti keeles, puudub igapäevane võimalus eesti keelt rääkida. Nüüd oli võimalik testida, kas suudetakse eakaaslaste seas end arusaadavaks teha.
Suudeti küll, sest laagri teemad olid hoolimata rahvusest kõigile südamelähedased – loodus ja loomad ning sõbrad. Need teemad pakkusid välja noored ise. Nii käisidki lapsed ühiselt matkal, kus jäädvustasid ja monteerisid esimesed filmid loodushoiust.
Et arusaam võimalikest erinevustest ja ka sarnasusest tuleks eriti selgelt esile, toimetasid iga tegevusega erikeelsed lapsed ühiselt. Eesti ja vene keele lühitundides aga tutvustasid õpilased ise üksteisele sõnavara. Seega õppisid nad laagris ka esinema, kuulama ja rääkima.
«Tunnen, et sain ennekõike juurde julgust. Julgust esineda ja rääkida vajadusel ka vene keeles. Ootan juba järgmist kuud,» ütles Ala põhikooli 7. klassi õpilane Siret.
Kuu aja pärast lähevad Ala lapsed omakorda viieks päevaks Narva. Siis jätkavad nad juba animafilmide loomisega. Kindlasti võetakse ka aprillis ette ühismatk. Kahe kooli õpetajate hinnangul on olulisim, et enamiku tegevusi valmistavad ette ja viivad läbi õpilased ise, õpetajatel on vaid suunav ja nõuandev roll. Pärast laagreid näidatakse kõiki filme omakorda mõlema kooli noorematele õpilastele.
«Loodame, et juba praegu on see suur ühine ettevõtmine kasvatanud meie õpilastes usku oma võimetesse ja arusaama, et olulisim on julgeda oma mõtteid välja käia ka võõras keeles. Tähtis on sisu,» võttis ühislaagrite eesmärgi kokku Kärt Lindlo.
Programmi "Noortekohtumised" elluviimist rahastatakse hasartmängumaksu nõukogu eraldatavatest summadest haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti noorsootöö keskuse ja SA Archimedes noorteagentuuri toel.