Valgamaa tantsumemm ise oma loomingut kirja ei pannud

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilased meenutavad Minni Vähit kui nõudlikku ja korrektset, kuid samas väga mõistvat tantsuõpetajat. Aastakümneid oli ta Valgamaa tantsupidude hing.
Õpilased meenutavad Minni Vähit kui nõudlikku ja korrektset, kuid samas väga mõistvat tantsuõpetajat. Aastakümneid oli ta Valgamaa tantsupidude hing. Foto: Valga muuseum

Täna tähistatakse Valgas suurejoonelise kontserdiga Minni Vähi 95. sünniaastapäeva. Tegu on inimesega, keda julgelt Valgamaa tantsumemmeks võib nimetada.

Minni Vähi (noorpõlvenimega Neering) sündis 16. märtsil 1923 Valgas. Peres oli kokku viis last. Põhilise osa lapsepõlvest veetis Minni, kellel sünnitunnistuse järgselt nimeks hoopis Minna, Uue tänava majas number 14, kus tema isa pidas villavabrikut.

«Tädi ütles, et nimi Minni oli tantsijatele meelepärasem,» selgitas tantsujuhi õetütar Tiina Uustalo, kuidas Minna Vähist Minni Vähi sai. «Meie kutsusime teda sugulaste ringis ikka Minnaks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles