Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Tööinspektorid leidsid koole kontrollides hulga rikkumisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enim oli koolides probleeme korrast ära treppide ja koridoridega. Foto on illustreeriv.
Enim oli koolides probleeme korrast ära treppide ja koridoridega. Foto on illustreeriv. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Tööinspektsioon kontrollis tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmist 76 põhikoolis ja gümnaasiumis, tuvastades 347 rikkumist ja tehes 69 ettekirjutust.

Enim probleeme oli korrast ära treppide ja koridoridega. Puudulikuks osutus ka õpetajate tervisekontrolli korraldus. Koolides juhtub enim tööõnnetusi komistamise ja kukkumise tagajärjel. Seetõttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. Tähelepanu pöörati ka töökohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ning töökeskkonna juhtimise süsteemi toimimisele.

Ligi pooltes kontrollitud koolides olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed või põrandakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud,  põrandal vedelesid juhtmed või oli koridorides liikumine takistatud. 12 protsendis koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga nõrk, liiga tugev või puudus üldse.

Mitmes keemiaklassis puudus väljatõmbesüsteem. Probleeme esines ka tööruumide alavalgustusega. Tõsiselt jättis soovida töötajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16 protsenti kontrollitud koolide töötajad olid käinud töötervishoiuarsti juures. Pea pooltes külastatud koolidest oli varasemalt juhtunud tööõnnetus. Paraku ei olnud mitte kõikjal tehtud õnnetusest järeldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus vältida.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb koolijuhtidel töökeskkonnale suuremat tähelepanu pöörata. „Nii mitmeski koolis nägime probleeme, mille parandamine nõuab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ning tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab mitmed ohuolukorrad parandada ka väheste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ning hoides käiguteid vabana,“ ütles ta.

„Sihtkontrolli tulemustest edastasime ülevaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum töökeskkond õpetajatele vajab koolide omanike suuremat tähelepanu. Hoolimine õpetajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka õpilastele ning kooli külalistele,“ lisas Maripuu.

Eelmisel aastal registreeriti haridusasutustes 155 tööõnnetust, mis valdavalt olid põhjustatud kukkumisest ja komistamisest. Selliste õnnetuste tõttu on töötaja töölt eemal keskmiselt enam kui 20 päeva.

Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 76 kooli Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Tagasi üles