/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/03/15/7688341t1he278.jpg)
Eesti Inimõiguste Keskuse sõnul on positiivne, et Läti kooseluseaduse initsiatiiv tuli rahvalt, olgugi et seim petitsiooni tagasi lükkas.
Eesti inimõiguste keskus tunnustab kooseluseaduse rahvaalgatust Lätis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Väga positiivne, et kooseluseaduse initsiatiiv tuli rahvaalgatusena. Igasugune areng vajab aega, ka Eestis võttis kooseluseaduseni jõudmine aega," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper BNS-ile. "Oma praktikast näeme, et kooseluseadus on andnud paljudele peredele suurema õigusliku kindlustunde, kuid ilma rakendusaktideta oleme ju meiegi alles poolel teel."
"Eesti on liikunud kooseluseadusega mentaalselt lähemale Põhjamaadele, kus on samasooliste abielu seadustatud. Sealne iga inimese turvatunde ja õigustega arvestamine on üks põhjustest, miks kõik esimesed neli riiki õnne-edetabelis on Põhjamaad," ütles Käsper ja lisas, et selles mõttes on arenguruumi nii Lätil kui ka Eestil.
Läti seimi enamus hääletas neljapäeval kooseluseaduse vastuvõtmist taotleva rahvaalgatuse vastu. Petitisoon lükati tagasi aruteluta – selle vastu hääletas 48 ja poolt 18 seadusandjat, neli jäi erapooletuks.
Rahvaalgatusele kooseluseaduse vastuvõtmiseks anti portaalis manabalss.lv 10 000 allkirja, mis on miinimum üldsuse seadusalgatuse aruteluks parlamendis.
Algatuse autor on Riia linnavolikogu liige, poliitik Juris Pūce, kelle sõnul on kooseluseadust vaja, sest Lätis on palju paare, kes elavad koos, kuid pole abielus, ja seetõttu ei ole neil seaduslikku kaitset. Eeskujuks on paljudes lääneriikides ja ka Eestis vastuvõetud samalaadsed seadused ning algatus hõlmab nii eri- kui samasoolisi paare, lisas Pūce.