Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
Saada vihje

Algas allkirjade kogumine Põlva sünnitusosakonna kaitseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Põlva haigla tänavune esimene laps sündis 1. jaanuaril. Pildil sünnikalender.
Põlva haigla tänavune esimene laps sündis 1. jaanuaril. Pildil sünnikalender. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Liikumine «Põlva sünnitusosakonna kaitseks» (PSK) on asunud võitlusse sünnitusosakonna säilimise nimel Põlvas. Sestap koostasid algatajad petitsiooni, millele loodavad algatuse ühe eestvedaja Indrek Sarapuu sõnul koguda vähemalt 2000 allkirja – nii internetis Petitsioon.ee keskkonnas kui ka paberil. Allkirjad on kavas üle anda tervise- ja tööministrile ning haigekassa juhatuse esimehele.

Petitsiooni algatajad soovivad, et minister vaataks üle Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemise otsuse ning leiaks võimalused teenuse jätkuvaks pakkumiseks Põlvas. Samuti palutakse ministril võtta seisukoht, kuidas edaspidi suurt kogukonda puudutavad meditsiinivaldkonna otsused ja muudatused läbi tuleks viia.

Sulgemisotsus vapustas kogukonda

Liikumise algatajate sõnul vapustas 15. märtsil avaldatud uudis Põlva sünnitusosakonna sulgemise kohta nii kohalikku kogukonda kui ka teisi Kagu-Eesti elanikke.

«Sulgemisotsus tuli uudisena ka omavalitsusele ning kogukonna jaoks on endiselt ebaselge, kes täpsemalt sellise otsuse tegi, mis argumentidel see põhineb ning miks ei kaasatud omavalitsust ega kogukonda nii suure otsuse tegemisse,» on kirjas petitsioonis.

Protesti algatajad rõhutavad, et lisaks kvaliteetsele meditsiiniteenusele on sünnitajale väga oluline toetav keskkond nii enne kui pärast sünnitust ning muidugi ka sünnituse ajal.

«Põlva haigla sünnitusosakond on kõike seda – kvaliteeti, soojust ja hoolivust – pakkunud aastakümneid. Haigla sünnitusosakond oli üks esimesi Eestis, mis pakkus vette sünnitamise võimalust ning alustas perekeskse ja loomuliku sünnitusteenuse pakkumist. Mõlemad faktid räägivad uuendusmeelsest maailmavaatest, tahtest ja valmisolekust pakkuda sünnitajatele ja peredele parimat.»

Liikumise PSK eestvedajad kinnitavad, et sealne sünnitusosakond suudab praegu pakkuda kvaliteetset sünnitusabi ka kiiret kirurgilist sekkumist vajavates olukordades.

«Osakonnas töötavad piisava kogemusega töötajad, samuti käib osa personali valves teistes haiglates,» on pöördumises kirjas. Siinjuures toovad nad välja tõiga, et näiteks mullu oli sündide arv varasemast aastast 15 võrra suurem – 245 sündi.

Meditsiinitöötajate kutseoskuste hoidmiseks ja arendamiseks soovitavad nad seada sisse süsteemi, et arstid ja ämmaemandad saaksid kogemuste vahetamiseks teha vahetusi teistes haiglates. Pealegi ei taga nende hinnangul toimetulekut eriolukordades mitte üksnes töö suures haiglas, vaid eelkõige aastatepikkune kogemus ja pidevad täienduskoolitused.

Eestvedajad rõhutavad, et Põlvas antud sünnitusabile ei ole haigekassal ega Eesti naistearstide seltsil olnud etteheiteid ning patsientide rahulolu on iga-aastaste uuringute järgi väga kõrge. Tuuakse välja ka fakt, et kolmandik sünnitajatest tuleb väljastpoolt Põlva maakonda.

Vastuolu sõnade ja tegude vahel

«Riik räägib, et meil on rohkem lapsi vaja ning elu väljaspool Tallinna on samuti tähtis ääremaastumise vältimiseks. Nimetatud seisukohad jooksevad läbi nii äsjasest avalikust diskussioonist, mille algatasid Raul Eamets ja Kristjan Järvan, kui ka riiklikest strateegiatest,» seisab pöördumises.

«Kagu-Eesti sünnitusmajade sulgemist ei tohiks üksnes raamatupidajalikult põhjendada. Oluliste tervishoiuteenuste kättesaadavus kogu Eestis on eeskätt siiski poliitiline valik,» on kirjas petitsioonis. Samas on ära toodud väljavõtted poliitilistest dokumentidest, mis sünnitusosakonna sulgemisteate valguses näitavad sõnade ja tegude vastuolu.

Samuti ei veena liikumise PSK eestvedajaid väited, et sünnitusosakonna töös hoidmine käib haigla teiste teenuste arvelt ning tarvis on suuremat kokkuhoidu.

Oma petitsioonis on nad välja toonud ka endise sotsiaalministri Taavi Rõivase kommentaari nende Facebooki-lehel. «Võimalik majanduslik kokkuhoid sünnituse lõpetamisest üldhaiglas (maakonnakeskuse haigla) on parimal juhul mõnisada tuhat. Ehk 0,03% haigekassa eelarvest. (Jah, see ei ole arvutusviga, ongi kaks kohta pärast koma).»

PSK liikmete sõnul ei ole kohalikule kogukonnale selge, mida on kulutõhususe puhul arvesse võetud.

«Juhime tähelepanu, et ka eesti keele ja kultuuri säilimine ei ole kulutõhus, kuid see on siiski meile oluline väärtus ja Eesti riigi alus. Kas elu säilimine Eesti äärealadel on meile tähtis? Kindlasti ei ole see kulutõhus. Tegemist on väärtusotsusega, mis annab sõnumi tuhandetele peredele Eestis,» seisab pöördumises.

«Otsus sulgeda Põlva haigla sünnitusosakond on sadadelt peredelt röövinud turvatunde ning andnud neile sõnumi, et äärealadel sündivad lapsed ei ole nii olulised. Turvatunde tähtsusele laste saamise otsuse puhul on muu hulgas tähelepanu juhtinud ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.»

Nii rõhutavadki PSK liikmed, et negatiivse iibega rahva puhul ei saa olla sünnitusabi pakkumise peamine argument kulutõhusus.

«Väidetavalt sündis Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine haigekassa ja haigla nõukogu põhjalike läbirääkimiste ning kompromisside tulemusena. PSK tuletab meelde, et demokraatlikus riigis tehakse otsuseid koos kohaliku omavalitsuse ja kodanikega ning kaasamise head tava järgides. Juhime tähelepanu, et nimetatud otsus läheb vastuollu avatud valitsemise printsiipidega. Ükski riigiasutus ei tohiks selliseid otsuseid langetada ilma kohalikku kogukonda kaasamata.»

VÄLJAVÕTTED POLIITILISTEST DOKUMENTIDEST

* Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 (rahandusministeerium): «Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.»

* Üleriigiline planeering «Eesti 2030+» (rahandusministeerium): «Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.»

* «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» (sotsiaalministeerium): «Tõhusa ja patsiendikeskse tervishoiusüsteemi olemasolu ja selle pidev kohandumine muutuvate haiguste, võimaluste ja patsientide soovidega on seega rahvastiku tervise arengukava oluliseks osaks.»

* «Laste ja perede arengukava 2012–2020» (sotsiaalministeerium): «Iga laps on väärtus. Inimestevaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on kaasaegse ühiskonna alustalad.»

Allikas: Liikumise «Põlva sünnitusosakonna kaitseks» petitsioon

Tagasi üles