Venemaal Kemerovos kümneid inimelusid nõudnud põleng ostukeskuses pani ka Eesti päästeametnikke oma tööplaane muutma ning aprillis on teravdatud tähelepanu all mängumaad ja mängumajad, kus on koos palju lapsi, sageli vanemateta, kirjutab Tartu Postimees.
«Saatsime ametnikele välja pöördumise, et aprilli kontrollkäikudel võtta ette sellised objektid ning vaadata neis üle evakuatsiooniteed ja personali teadlikkus, milline nende käitumine ohuolukorras võiks olla,» ütles Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Viljar Schmidt. «Kemerovo muutis fookust, kuigi ma ei ütleks, et meil Eestis nüüd selle pärast ohuprognoos muutus.»
Schmidt tunnistas, et loomulikult ei saanud Kemerovo õnnetus inimesena kedagi külmaks jätta, kuid põlengu ulatus oli tõeline šokk ja sellisena arutlusteema ka päästekeskuse juhtkonna esmaspäevasel koosolekul.
Erialaselt huvitab teda, kuidas oli Kemerovo ostukeskuses võimalik tule nii kiire levik. «Püstitasin endale hüpoteesi, et ilmselt sai see suurõnnetus alguse juba projekteerimisel, veel enne, kui hoone kasutusele võeti. Midagi on ehitamisel olnud valesti,» ütles Schmidt.
Hoonete konstruktsioonides on avasid, kust tuli võiks läbi pääseda, olgu ventilatsioonitorud või muude torude ja kaablite läbiviigud. Kuid on ka abinõud tule takistamiseks: tuletõkkeklapid ja -tihendid, rääkimata tuletõkkeustest.
Eesti kohta ütles ta, et ehituslikku tuleohutusse on viimase kümne aastaga tublisti panustatud ja tulemused järjest paremad. Reididel tuleb aga ikka ja jälle ilmsiks, et tuleohutuspaigaldisi ei kasutata õigesti.
Tuleb ette, et tuletõkkeuksed on avatud asendis, klots alla lükatud. Aga nii muutub investeering neisse kasutuks. Niisamuti tuleb ette, et evakuatsiooniteedele on kogunenud asju, mis muudavad need liiga kitsaks. Selline risk on ka ostukeskustes peetavate suurte jõulumüükide ajal, kui püütakse võtta viimast. «Kui inimesed tuleohutuspaigaldisi õigesti ei kasuta, muutuvad need lihtsasti kasutuks,» tõdes Schmidt.
Kontrollkäikudel kontrollivad ametnikud kõige elementaarsemate nõuete täitmist: evakuatsioonijuhised, evakuatsiooniteed ja -pääsud, tulekahjusignalisatsioon, turvavalgustus. Sinna juurde ka esmaste kustutusvahendite olemasolu.
«See on esmane, aga samas peamine komplekt, mis peaks tagama, et kui midagi juhtub, siis on võimalik hoonest inimkahjudeta evakueerida,» ütles Schmidt. «Eks tundubki, et seda teemat endale lihtsalt ei teadvustata, seda võimalust, et see võibki ju juhtuda. Ikka tundub, et see juhtub igal pool mujal, aga mitte siin ja sinuga.»
Ta lisas, et mõtlema ei pea üksnes ostukeskustele, sama käib meelelahutusasutuste, sealhulgas kinode ja ööklubide, ka koolide ja lasteaedade kohta. «Ei ole paremat näidet kui nüüd Kemerovos, milline vastutus on hoonete omanikel ja valdajatel, et tuleohtusnõuded oleksid täidetud,» tõdes Viljar Schmidt.