Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
766 3888

Piirivalvurid päästsid Peipsilt kalamehi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Peipsi järv. Foto on illustratiivne
Peipsi järv. Foto on illustratiivne Foto: Arved Breidaks

Täna lõunapaiku tekkis Peipsil Varnja kandis jäässe suur pragu, mistõttu ei pääsenud jääle läinud kalastajad tagasi kaldasse. Kellegi elu ja tervis vahetusse ohtu ei sattunud. Kella 16.10 paiku lõpetati päästeoperatsioon edukalt.

Järvepiiril turvalisust taganud piirivalvurid olid hõljukite ja paatidega Peipsil abis, et toimetada jääprao taha jäänud kalastajad turvaliselt kaldasse.

„Kaldast umbes kilomeetri kaugusel asuv jääpragu tekkis täna Varnja järvelõiku ning pragu jooksev pikki kaldaäärt põhjasuunas. Kuna kalda ja jää vahel on avavesi, vajavad kalastajad abi kaldasse saamisel,“ kirjeldas päästeoperatsiooni juhtiv Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

„Piirivalvurid on õngitsejatele igakülgselt abiks. Levitame sõna, et kalurid koonduks järvelt kokku nii, et saaksime nad üheskoos enne õhtu saabumist ohutult ära kaldasse aidata. Meie töö siin kestab seni, kui viimane kalastaja on ohutult kaldasse toodud,“ sõnas ta.

"Piirivalvuritele on Peipsil appi tulnud hulk kohalikke kalureid, kes aitavad samamoodi järvejääle lõksu jäänud kalastajaid ja nende tehnikat kaldasse tuua," teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk.

„Seirelennul selgitatakse jätkuvalt, kas jääpraost kaugemal on kalureid, keda oleks vaja kaldasse aidata," sõnas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

"Jääpragu suureneb tugeva tuule mõjul järk-järgult kontrolljoone suunas, mistõttu on oluline kiirelt tegutseda ja kalastajad kaldasse saada. Õnneks on suur hulk kalastajaid juba kaldale toodud, kuid päästeoperatsioon jätkub, kuni oleme lõpuni veendunud, et kõik inimesed on turvaliselt kaldas.“

Näiteks on Kolkja kandis järvel veel kümneid kalastajaid, kelle kaldale toimetamisega tegeletakse. Kokku registreeris järvele mineku hommikul selles järvelõigus 130 inimest.

Paralleelselt uurivad olukorda Peipsil radarivaatlejad, kes avastasid kella 14.30 paiku Kallaste kandis kuue kilomeetri kaugusel objekti, mis võib olla transpordivahendiga järvel viibiv kalur. Infot saadeti kontrollima seirelennuki meeskond.

Seirelennuki meeskonna ülesandeks on tuvastada, kas ja kui palju kalastajaid on Varnja kandis kaugemal jääl, kes oleks tarvis samuti kaldasse saata. Ühtlasi hinnatakse linnulennult ohuolukorda ehk jääprao ulatust ja liikumist. Piirivalvurid on ühendust võtnud telefonitsi kaluritega, kes järvele mineku kordonis registreerisid ning annavad neile jooksvalt infot vajadusest ära kaldasse tulla.

Piirivalvurid on hetkel otsingupiirkonnas kolme hõljuki ja paatidega. Kalastajaid, kes vahetusse ohtu oleks sattunud, endiselt õnneks ei ole.

Päästeoperatsioon lõppes edukalt

Täna kella 16.10 paiku lõpetati päästeoperatsioon edukalt.

„Päästeoperatsioon kulges edukalt ja vaatamata ootamatult muutunud jääoludele ja suurele jääpraole kellegi elu vahetusse ohtu ei sattunud. Piirivalvurite ja kohalike kalastajate koostöös õnnestus abivajajad kaldasse tuua,“ kirjeldas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

Kordonijuht tõdes, et jääpragu suurenes kiiresti ning seetõttu oli kogu päästeoperatsioon väga ajakriitiline. „Kiiret abi vajas korraga üle saja kalastaja, kelle kaldasse toomiseks kasutasime kogu olemasolevat tehnikat. Kui piirivalvurid abistasid kaldasse 110 kalastajat, siis kohalikud tõid lisaks veel kaldasse hinnanguliselt umbes poolsada järvele lõksu jäänud inimest,“ kirjeldas ta.

Tagamaks inimeste turvalisus ja vältimaks õnnetusjuhtumeid, on Peipsi järvistule minek alates 7. aprillist keelatud mistahes transpordivahendil ja ka jalgsi.

Tagasi üles