Viimasel ajal on ebameeldivalt suutnud üllatada Valga- ja Põlvamaad tabanud ääremaavaenulik meditsiinipoliitika. Siin on midagi sarnast rongaema käitumisega. Kujundlikult võib öelda, et meid kõiki on sünnitanud üks ema – Eestimaa. Ja kõik meie inimesed väärivad ühesugust emaarmastust.
Sünnipaigast põgeneva elanikkonna hulk maapiirkondades aina suureneb. Milliseks küll peaks veel olukord muutuma, et Eesti poliitikud tuleks appi ja päästaks ääremaa agooniast? Pole tarvis küsida nõu mõnelt heaoluriigilt, näiteks Rootsilt. Igal riigil peaks olema oma majanduspoliitika vastavalt arengutasemele. Alustada tuleks ehk muudatustest lausa naeruväärseks muutunud poliitilises teatris ning ülemakstud Riigikogus.