Arvamus kliinikumi lubadustest: igale sünnitajale kaksikud ja poni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mari-Liisa Parder ja Riinu Räim kirjutavad, et kliinikumi lubaduste asemel võiks niisama hästi hõigata: „Hei! Igale meie majas sünnitajale kaksikud ja poni pealekauba!“

FOTO: Rein Säinas / Valgamaalane

Tartu ülikooli kliinikumi lubadused Põlva- ja Valgamaa sünnitajatele ei paku sisulisi vastuseid küsimustele, kirjutavad liikumise “Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks” eestvedajad Mari-Liisa Parder ja Riinu Räim.

Teisipäeval jõudsid leheveergudele Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) lubadused Lõuna-Eesti sünnitajatele. Lubadused ja plaan, mis peaks murepilved kahte lehte pühkima ja naised juubeldades suurhaigla suunas silkama panema, ei taha aga juubeldust kuidagi esile kutsuda. Paberilt vaatab vastu hulk üldsõnalisi lubadusi, mille kohta ei ole poolt sõnagi, kuidas neid ellu plaanitakse viia. Ei ühtki arvutust, ei ühtki numbrit, ei midagi, mis nendele lubadustele sisu ja usaldusväärsuse annaks.

Arvestades, et Tartu Ülikooli Kliinikum on nii Põlvas kui Valgas korduvalt illustreerinud seda, kuidas varasemad lubadused ja kokkulepped ning kogukonna sõna ei maksa midagi, on Lõuna-Eesti kodanik lubatu osas skeptiline. Seetõttu panime kirja peamised küsimused lubaduste osas lootuses, et ka plaani praktilisele poolele valgust heidetakse.

Raseduse jälgimine toimub edaspidigi Põlvas ja Valgas

Aitäh, helde pakkumine, et üheksa kuud jutti ei pea Tartu vahet traavima. Üldiselt kipub aga nii olema, et naised tahavad teada, kuhu nad lähevad. Nad tahavad siis, kui sünnitus käes on, näha sünnitustoas tuttavaid, turvalisi nägusid. Võttes naistelt võimaluse Põlvas sünnitada, võib eeldada, et mingi osa neist võtab end rasedusega kohe Tartus arvele.

Seni tehtud kihutustöö, et tõeliselt turvaline on vaid kõrgema etapiga haiglas, peaks ümberasumist võimalikult varajases raseduse staadiumis vaid hoogustama. Kodanik küsib, kas Tartu Ülikooli Kliinikum on selliseks tendentsiks valmis? Milline on numbriline ülevaade hetkeolukorrast ning kui pikad on hetkel vastuvõtule pääsemise järjekorrad?

Tervisekeskuste loomine aitab avada ämmaemandate vastuvõttu väiksemates kohtades nagu Antsla ja Tõrva.

On paradoksaalne, et kui varem raius TÜK, et väikehaiglasse on raske personali saada ning neil puuduvad hoovad oma töötajatele roteeruva süsteemi sisse seadmiseks, siis nüüd ühtäkki on lademetes ämmaemandaid, kes ei jõua ära oodata, et saaks Antslas ja Tõrvas tööle asuda. Kust need ämmaemandad tulevad?

Kui Põlva ja Valga haigla sünnitajate hulk ei olnud Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul piisav kvalifikatsiooni hoidmiseks, siis kas Antslas on ette näha ennekuulmatut rasedusbuumi? Kas ämmaemand, kes reaalselt sünnitusi vastu ei võta ja tegeleb vaid rasedusaegse jälgimisega ei kaota oma kvalifikatsioonis?

Perekool jätkab nii Põlva Haiglas kui Valga Haiglas vähemalt samas mahus.

2. aprillil minister Ossinovskiga toimunud kohtumisel osundasid kohaliku kogukonna liikmed teiste sarnaste kogukondade praktikale. Näiteks Jõgevamaal on sünnitusosakonna sulgemine kaasa toonud ebakindluse perekooli teenuse jätkusuutlikkuse osas. Kui seni toimis Jõgeva perekool koha peale jäänud ämmaemanda ning kohalike initsiatiivi jõul, siis käesoleval aastal ei ole teenusele rahastust leitud.

Lubadus praegu jätkata ei anna kindlust, et teenuse osutamine Põlvamaal oleks tagatud pikema aja jooksul ning et seda lubadust ühel hetkel tagasi ei võetaks – just nii juhtus mäletatavasti haigla võrgustumise käigus sõlmitud kokkuleppega hoida Põlva Haigla sünnitusosakond töös vähemalt aastani 2019.

Sünnitajale tagatakse vajadusel transport haiglasse ja tagasi

Palun väga – sünnitajaile tagatakse vajadusel kiirabi. Tegelikult on kiirabi ka täna võimalik igal inimesel, s h sünnitajal endale kutsuda. Küsimus on pigem selles, kuidas tagavad haiglad vaba kiirabibrigaadi olemasolu ning millise reageerimisajaga? Mitu kiirabibrigaadi on eelnimetatud haiglates ja mitu väljakutset päevas nad teenindavad? Kas sünnitajaile kiirabi tagamiseks on plaanis lisabrigaade käiku panna?

Kui Põlva ja Valga haigla puhul tõi haigekassa ühe sulgemise põhjusena välja, et sünnitusosakonna töös hoidmine toimub teiste teenuste arvelt, siis kelle või mille arvelt hakkavad kiirabid sünnitajaile taksoteenust pakkuma? Kuidas tagatakse, et äsja sünnitanud saavad tõesti küsida abi kojusaamiseks transpordi pakkumisel ilma, et neis seepärast süütundeid tekitataks?

TÜK möönab, et vajadus kiirabitranspordi järele ei ole tõenäoliselt kuigi suur, aga mahud kõrvale jättes on küsimus ühes ainsas kriitilises hetkes, mil vaba brigaadi puudumine võib saada elu ja surma küsimuseks. Meeldetuletuseks – analoogsete argumentidega põhistas Eesti Naistearstide Selts ka Põlva Haigla kiire sulgemise vajadust – täna on kõik hästi ja tõenäoliselt ka homme, aga mis siis, kui kord saja aasta jooksul läheb midagi väga valesti?

Kiire sünnituse korral võtavad sünnituse vastu pädevad arstid lähimas haiglas (sh Põlva või Valga haiglas).

Kas ma saan õigesti aru – me sulgeme Põlva Haigla sünnitusosakonna, sest väikese sünnitajate hulga tõttu pole mõttekas ööpäevaringselt osakonda käigus hoida, samal ajal tagame, et kiirelt kulgeva sünnituse korral on see meeskond siiski koheselt haiglas olemas ja valmis tegutsema? Kuidas see praktikas välja peaks nägema?

Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Lõuna-Eesti Haiglas on piisavalt sünnitustube ja palateid selleks, et aidata kõiki sünnitajaid.

Jällegi – on piisavalt ja punkt. Ei ühtegi numbrit ega arvutust.  Tartu Ülikooli kliinikumi sünnitusosakonna juht Helle Karro räägib 10. aprilli Postimehes, et praegu on neil ööpäevas keskmiselt 7–8 sünnitust ning korraga valves kolm-neli ämmaemandat ning Valga haigla nõukogu liige ja Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee lisab, et 10 perepalatiga haiglas on igale sünnitajale perepalat vaat et garanteeritud.

Vaadates otsa TÜK-i 2017 a sündide tabelile on selgelt näha, et sünnitajad „keskmistest“ ei hooli ning igas kuus on päevi, mil ööpäevas toimus 10+ sündi (mõnel päeval koguni 17): ainuüksi juulis oli selliseid päevi rohkem kui nädalajagu. Lisades igasse päeva veel ühe lisasünnitaja Põlva/Valga suunalt ning võttes arvesse, et keskmiselt viibib sünnitaja haiglas 3 päeva, siis mil moel on võimalik tagada pea kõigile perepalat?

Veelgi enam, mil moel on 10 perepalati ja 9 2-kohalise palatiga (kokku 28 kohta) võimalik tagada üldse kõigile voodikoht sünnitusjärgses osakonnas? Kuhu paigutatakse selliste numbrite juures kaugemalt tulijad, keda TÜK lubab koju tagasi mitte saata? Kas TÜK saab kinnitada, et neil ei ole seni kordagi olnud probleeme sünnitajate mahutamisega ning sünnitajaid ei ole ruumipuudusel tulnud paigutada haigla teistesse osakondadesse? Kuidas 3-4 ämmaemandat end 17 naise vahel jagavad nii et iga sünnitaja tunneks end turvaliselt ja toetatud, on veel omaette küsimus.

Vastuseta küsimused

TÜK plaan ei käsitle mitmeid teemasid, mis Lõuna-Eesti noortele peredele veel olulised on. Isade rolli ei maini lubatud plaan kordagi, ometigi on üheks kogukondade poolseks läbivaks küsimuseks olnud, kuhu pannakse isad (ja pere teised lapsed, kui neid on), kui laps sünnib pärast külastusaega ning perepalateid pole saada? Kas värske isa saadetakse 100 km kaugusele koju tagasi külastusaega ootama?

Kuidas toimetatakse keisrilõike üle elanud naistega, kui perepalatit pole saada? Kas need isad saadetakse ka koju ning värske kõhuhaavaga ema peab külastusaja välisel ajal pisibeebiga ise hakkama saama? Aga kui ta on liiga nõrk ja jõuetu?

Ja lõpetuseks perede rahakottidest – alla Eesti keskmise teenivad piirkonnad ei jaksa endale tõenäoliselt TÜK perepalatit (hetkel 40 eurot ööpäev, kuid kuuldavasti soovitakse seda hinda tõsta) üldse lubadagi. Põlva ja Valga perede jaoks on see ajas tagasi minek – Tartus saavad vastsündinuga koos olla need pered, kel on piisavalt paks rahakott, samal ajal, kui Põlvas ja Valgas oli see tagatud kõigile sünnitajatele.

Need on vaid mõned lubadused TÜK-i Suurest Plaanist, mis kogukonnas just usaldust ei tekita. Sisulisi vastuseid küsimustele ei paista aga olevat. On ainult sõnad, mis täidavad paberit ning mis ei tähenda õigupoolest midagi. Niisama hästi võiks hõigata: „Hei! Igale meie majas sünnitajale kaksikud ja poni pealekauba!“ Poni transport haiglast koju on mõistagi kiirabiga korraldatud.

Tagasi üles