«Kujutage ette, saabute matka kogunemiskohta ja ees ootab... valge pitslinaga laud ja selle ümber valged diivanid, kaevu ääres pakutakse värsket-karget kasemahla. Olete tulnud metsa matkale, aga teile antakse hoopis värske ajaleht, et teisi matkalisi oodates mõnusalt aega veeta ja linnulaulu kuulata. Tundub, kui matkaja unistus, kuid just nii võeti Harglas matkalisi vastu,» rääkis Uma Pido projektijuht Merike Tigas.
Suurvesi jäi matkalistel nägemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. juunil toimub viies võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido, mille korraldajad kutsusid möödunud aastal ellu peoeelse matkasarja "Määne om seo maa? Kaemi`perrä!", mis külastab kõiki Vana-Võromaa kaheksat kihelkonda ning Võromaa-Setomaa piiriala. Vana-Võromaa kaks kihelkonda – Karula ja Hargla – jäävad praegu Valga maakonna koosseisu ning laupäeval jõudis matk Hargla kihelkonda.
Hargla kihelkonna matk, mis toimus Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ning sai alguse Parmu Ökoküla talgukeskuse juurest, kus matkalisi just ülalkirjeldatud moel vastu võeti.
Seejärel läksid matkalised otsima Mustjõe ja Koiva vahele märke viiendast aastaajast – suurveest. Vaadati, kuidas viiakse Mustjõe sajaaastasel sillal läbi hüdrometeoroloogilisi vaatlusi ning kunagi von Wulfidele kuulunud Taheva mõisapargis kuulati jutte nii mõisa- kui ka hilisemast sanatooriumi ajast.
Matkalistel suurvett kahjuks näha ei õnnestunud ja seega läks kahjuks luhta korraldajate plaan lasta huvilistel kanuudega suurveel lustida. Küll aga nägid matkalised muud põnevat.
»Nii minule, kui ka teistele oli äärmiselt põnev tõrvaahju külastamine, kus räägiti kuidas omal ajal tõrva aeti ja kuidas seda tehakse nüüd, millisest puust saab tõrva ja millest tökatit,« rääkis Merike Tigas.
Kunagi oli sealkandis suisa tõrvatehas, kuid praegu hoiab kunagiste tõrvapõletajate oskusi ja teadmisi elus Andres Rattasepp oma tõrvaahjuga.
»Tellingumäe vaatetornist avanevad vaated olid tõeliselt hunnitud ning hingematvad,« rääkis Tigas. »Ja kui lisada siia, et matkalisi saatis Parmu Ökoküla hobuvanker, kes kõiki huvilisi sõidutas, oli tegemist väga vinge matkaga.«
Kui matkasari möödunud aastal alustas, arvasid korraldajad, et kui kohale tuleb poolsada matkalist, on väga hästi läinud. Reaalsus kujunes aga hoopis teiseks ning nii-öelda rajarekordeid löönud matkadel on olnud kaugelt üle paarisaja osavõtja. Erand polnud ka Hargla matk, kus osales 194 matkalist.
Uma Pido matkad on ühendanud aktiivse liikumise ja pärimuskultuuri: kõikidel matkadel on kohalugusid tutvustavad giidid. Tigase sõnul näitab osavõitjate rohkus seega ka seda, kui suur on inimeste huvi oma juurte ja paikkonna lugude vastu.
»Need matkad on olnud harivad ja ka väga põnevad. Pärast iga matka mõtlen, et tulen siia veel korra tagasi ja vaatan kõik uuesti üle. Erand polnud ka Hargla kihelkond, mis on väga põneva ajaloo ja ülimalt vaheldusrikka loodusega. Näiteks, mina sain esimest korda teada, et Hargla kandis on sarnaselt Soomaale oma viies aastaaeg," ütles Tigas.
Uma Pido matkad lähevad aga edasi: 28. aprillil külastatakse Vastseliina kihelkonda ja 12. mail Paganamaad.