Erihoolekande kaasajastamiseks sai rohelise tule 16 projekti

Lõuna-Eesti hooldekeskuse Hellenurme kodu Valgamaal, mis pakub ööpäevaringset üldhooldus- ja erihooldusteenust. Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Täna selgusid erihoolekande kaasajastamise projektid, mida riik otsustas välisvahendite toel rahastada. Hindamiskomisjoni heakskiidu said 13 projekti uute teenusekohtade loomiseks. Lisaks toetatakse kolme projekti praeguste hooldekodude reorganiseerimiseks. Kokku luuakse 317 uut teenusekohta ning reorganiseeritakse 154 erihooldekodu kohta üle Eesti.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul aitab uute teenusekohtade rajamine oluliselt vähendada praeguseid teenuse järjekordi ning leevendada lähedaste hoolduskoormust. „Erihoolekande kaasajastamisega toetame psüühika- ja intellektihäirega inimeste võimalikult iseseisvat hakkamasaamist,“ ütles minister Iva.

„Riik toetab algatusi, millega luuakse abivajajatele inimväärsed ja tänapäevased elamistingimused – see on üks olulisemaid sotsiaalvaldkonna reforme. Selle tegevusega soodustame inimeste aktiivsust ja võrdväärset osalemist ühiskonnaelus – anname neile võimaluse oma lähedastega rohkem suhelda, ennast teostada ning olla aktiivsed. Loodame, et riik näitab sellega head eeskuju hoolekande asutuste korrastamisel ning kohalikud omavalitsused saavad julgustust sama kõrgete standardite kehtestamiseks ka üldhooldekodudes.“

Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai esitada jaanuari lõpuni. Projektidele eraldatakse 11,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 2,3 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 1,2 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Toetusmeetme on välja töötanud sotsiaalministeerium, taotlusi hindab ja menetleb rahandusministeerium.

Rahandusministeeriumile esitati õigeaegselt 30 taotlust: kolm taotlust teenusekohtade reorganiseerimiseks ning 27 taotlust uute kohtade loomiseks. Taotlusi sai esitada 24. jaanuarini. Rahandusministeerium kontrollis projektide vastavust nõuetele ning suunas need edasi kuueliikmelisele valikukomisjonile, kes hindas projekte ning moodustas koondhinnete alusel projektide pingerea.

Ekspertkomisjoni esimehe, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul ei olnud komisjoni töö sugugi kerge. „Ühelt poolt valmistas heameelt, et projekte laekus üle kogu Eesti ning nende seas oli tugevaid kandidaate – näiteks plaanitakse esmakordselt luua kohad ka Hiiumaale, kus seni erihoolekandeteenuseid ei pakutud. Samuti on rõõm tõdeda, et projekti kirjutamisel mõeldi töökorralduse arendamisele ning koostööle erinevate partneritega," ütles Kuuse. „Kahjuks esitati meile jätkuvalt ka projekte, mille eesmärk oli taastoota neid institutsionaalseid lahendusi, mida käimasoleva erihoolekande reformiga soovime kaotada. Taolised lahendused ei paku abivajajatele inimväärseid elutingimusi ega anna neile võimalust iseseisvaks eluks – see ei ühti riigi seatud eesmärkidega.“

Toetatavate projektide osas koostab rahandusministeerium lähinädalal taotluse rahuldamise otsused, mis kooskõlastatakse taotlejatega. Kõik teenusekohad peaksid valmima 2020. aasta lõpuks. Toetust mitte saanud projektidele koostab rahandusministeerium taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Uued teenusekohad maakonniti:

Harju 79

Hiiu 20

Ida-Viru 10

Lääne-Viru 30

Pärnu 105

Tartu 21

Valga 18

Võru 34

Kokku 317

Reorganiseeritavad teenusekohad maakonniti:

Viljandi 90

Harju 32

Ida-Viru 32

Kokku 154