Hiljuti said muusikasõbrad Valga muusikakoolis osa omapärasest klaverikontserdist. Eesti üks noorema põlve tipp-pianiste Johan Randvere kandis seal ette Eesti helilooja Urmas Sisaski teose «Tähistaevas», mille loomiseks on autor saanud inspiratsiooni teleskoobiga taevast uurides.
Tellijale
Tipp-pianisti etteaste algas kärssavate juhtmete all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisask on kindlasti üks müstilisemaid Eesti heliloojaid. Näiteks on ta «Tähistaeva» loomiseks arvutanud välja taevakehade vahelisi kaugusi ja need omal viisil helidesse üle kandnud. «Ja kui Sisaski koer mõne noodi peale haugatab, on see märk, et see noot peab kindlasti sisse minema,» teadis Randvere rääkida.