/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/04/22/7802489t1h8d04.jpg)
Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) leiab, et kuigi kiipimiskohustus vähendaks lemmikloomade hülgamise trendi, ei ole riik selles osas midagi ette võtnud.
Loomakaitsjad: riik on lemmikloomade kiipimiskohustuse suhtes loid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Meie hinnangul aitaks loomahülgamisi oluliselt vähendada üleriikliku kiipimiskohustuse kehtestamine ja selle täitmise kontrollimine, aga poliitikud on senini olnud vastu ja raiskavad pigem suuri summasid hulkuvate loomade püüdmisele, pidamisele-ravimisele, eutaneerimisele ja seejärel korjuste utiliseerimisele, mis ei ole just kõige mõistlikum tegevus," ütles ELL-i jurist ja juhatuse liige Piret Tees pressiteate vahendusel. "Seetõttu pöördumegi otse inimeste poole ja meenutame, et iga inimene ei vaja lemmiklooma, küll aga vajab iga lemmik enda kõrvale vastutustundlikku inimest."
ELL palub inimestel säilitada kainet meelt ja kevadtuhinas kergekäeliselt lemmikloomi mitte võtta – nii on loomadele parem ja ka inimestel endal palju lihtsam elada. Paljud eestimaalased võtavad ELL-i teatel just kevadeti oma koju lemmiklooma. Paraku näitavad sajad sügisel hüljatud niinimetatud suveloomad, et seda otsust kas ei mõeldud läbi või suhtuti lemmiklooma soetamisse väga kergekäeliselt.
"Enne lemmikloomale kodu pakkumist tuleks väga hoolikalt mõelda kas ikka suudetakse ja tahetakse koerale või kassile pikkade aastate jooksul hoolitsust ja armastust pakkuda," ütles ELL-i juhatuse liige Kaija Paalberg ja lisas, et lemmikuga koos elamine tähendab üsna paljudest asjadest loobumist ning ka senise elu ümber korraldamist. "Lisaks haigestuvad loomad täpselt samamoodi nagu inimesedki ja see tähendab seda, et omanik peab valmis olema ka päris suurteks raviarveteks."
Paalbergi sõnul võetakse lemmikloom pahatihti lapse soovidele järele andes, unustades sealjuures, et nii moraalses mõttes kui seaduse silmis vastutavad looma eest siiski täiskasvanud.
"Loomahülgajaid on väga raske tuvastada, sest paljud inimesed on jätnud lemmikutele mikrokiibi paigaldamata või pole siis andmeid registrisse kandnud, kuigi seda nõuab enamik kohalikke omavalitsusi kehtestatud eeskirjades," märkis ELL-i jurist ja Pärnumaa piirkonnajuht Leana Land. "Suvel võtavad paljud inimesed oma lemmikud puhkusele kaasa ja praegu on eelviimane aeg veenduda, et ka kiibitud loomade andmed oleks registrisse kantud. Ainult nii saate oma kaduma läinud kassi või koera kiiresti tagasi."