Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Tuge vajavate õpilaste õppimisvõimalused paranevad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koolikell.
Koolikell. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Haridus- ja teadusministeerium suurendab üldhariduskoolide valmisolekut pakkuda õpilastele tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks ning investeerib hariduslike erivajadustega õppurite koolidesse.

„Hariduslike erivajadustega laste õpetamine on lahutamatu osa haridussüsteemist, pakume neile tuge, et neil oleks üha parem kõigis koolides õppida,“ ütles minister Mailis Reps.

Iga õpilane võib tema sõnul vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et laps saaks õppida võimalusel oma kodu lähedal ja kool arvestataks õppe korraldamisel tema võimete ja vajadustega.

„Kutsun üles omavalitsusi ja erakoolide pidajaid läbi mõtlema seda, mida on tarvis kooli õppekeskkonnas paremaks teha, et aidata kaasava hariduse põhimõtete elluviimisele kaasa,“ lisas Reps.

Kaasava hariduse toetuse taotleja võib olla nii kohalik omavalitsus kui ka erakooli pidaja. Toetust saab taotleda nii ehituseks, sisustamiseks kui ka õppevahendite ja õppematerjalide soetamiseks: näiteks eraldiseisvate klasside või teraapiatubade rajamiseks, individuaal- või grupitööks sobilikuks mööbliks, õppeasutuse õueala kujundamiseks ja kohandamiseks, kaldteedeks ja liftideks.

KOVide erikoolid saavad investeeringuid

Neil õppuritel, kelle haridusliku erivajaduse iseloom ei võimalda õppida elukohajärgses koolis, tagatakse võimalus õppida erikoolis. Investeeringuteks saavad raha kohalike omavalitsuste koolid, kus õpivad erituge vajavad õpilased.

Riik toetab õpikeskkonna parendamist kokku 25,5 miljoniga: kaasava hariduse meetme maht on 9,5 miljonit eurot ja hariduslike erivajaduste õpilaste koolide meetme maht 16 miljonit eurot.

Meedet kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest. Projekt kestab 2023. aastani.

Tagasi üles