Narkosurmi leidis aset nii Valga- kui Võrumaal

Eestis on hinnanguliselt 9000 narkootikume süstivat inimest. Foto on illustratiivne.

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku, mida on 4 võrra vähem kui 2016. aastal, selgub tervise arengu instituudi (TAI) surma põhjuste registrist.

96 hukkunut olid mehed ja 14 naised, üledoosi tõttu surnute keskmine vanus oli 35. Peamine surma põhjustav narkootikum oli fentanüül või selle analoog (89 juhtu 110st).

Samas on suurenenud üledoosidega seotud kiirabi väljakutsete hulk. Ainuüksi Tallinnas tehti narkootikumide üledoosi tõttu mullu kokku 1396 väljakutset. Seda on 193 võrra enam kui 2016. aastal.

Regionaalselt oli instituudi avalike suhete juhi Gea Otsa sõnul olukord mullu kõige tõsisem Harjumaal, kus üledoosi tõttu kaotas elu 65 inimest. Ida-Virumaal oli neid 28 ja Lääne-Virumaal 5. Kõikide ülejäänud maakondade peale oli narkootikumide üledoosi tõttu aset leidnud seega kokku 12. «Valga maakonnas oli sellel põhjusel aset leidnud surmi kaks ja Võru maakonnas üks. Põlvamaal neid polnud.»

TAI direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika paraku, et sisuliselt narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmades langevat trendi saavutatud ei ole.

«Üks põhjus on kindlasti fentanüüli kangemate analoogide, nagu karfentanüüli jätkuv turuletulek. Tegemist on erakordselt kange ainega, mille väiksemgi vale doseerimine toob kaasa saatuslikud tagajärjed – inimese tapmiseks vajalik kogus on peaaegu nähtamatu terake,» nentis Veimer.

«Ent see, et hoolimata kiirabi väljakutsete suurenemisest ei ole surmade hulk kasvanud, näitab naloksooniprogrammi toimimist – üledoosi korral osatakse senisest paremini kaaslast aidata,» lisas ta.

Naloksoon on üledoosi korral elu päästev ravim, mis tuleb õigeaegselt manustada süstimise teel. TAI koordineeritava naloksooniprogrammi raames õpetatakse narkootikume süstivatele inimestele ja nende lähedastele ravimi kasutamist ja jagatakse ravimit kahjude vähendamise keskustes.

«110 hukkunut on 110 võrra rohkem, kui Eesti saab endale lubada. Õnneks hakkab Eesti ühiskond tasapisi mõistma, et narkomaania on haigus ning narkootikumidest sõltuvuses olevaid inimesi tuleb ja ka saab aidata,» ütles Veimer. «Keegi ei alusta narkootikumide tarvitamist fentanüüli süstimisest. Ent koguni 38% 15–16aastastest õpilastest on vähemalt korra elus mõnd narkootikumi proovinud.»

Veimeri sõnul tuleb kõigi juba olemasolevate abiprogrammidega jätkata. «Samuti on selgelt olemas vajadus kahjude vähendamise ning ravi ja rehabilitatsiooni teenuste laiendamiseks ja piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks ja TAI selles suunas ka töötab.» Koostööd tehakse ka politseiga.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul tõkestas keskkriminaalpolitsei 2017. aastal kahe suurema kriminaalasja raames ligi kümne kilo fentanüüli Eesti tänavatele jõudmise. Seda on rohkem kui viimase kümne aasta vältel on tuhandete süüteomenetluste raames seni kokku avastatud.

«Nii olemegi alates möödunud aasta augustist kuni tänaseni tunnistajaks, et nii fentanüüli kui ka sellest kordi ohtlikuma analoogi 3-metüülfentanüüli laiemale levikule pandi vähemalt ajutiselt piir peale,» rääkis riigiprokurör Verte.

Fentanüüli müüjaid jäi tema sõnul toona mõne kuuga kordi vähemaks ning ka müüdava aine kangus muutus kordi lahjemaks. «See on avaldanud mõju narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arvu vähenemisele eelmise aasta viimases kvartalis,» selgitas Verte. Ta lisas, et nõudlus pole siiski kadunud ning jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu ennetustööle.

Eestis on hinnanguliselt 9000 narkootikume süstivat inimest. 2017. aastal sai TAI abiprogrammide kaudu ravi või rehabilitatsiooni 1473 narkootikume tarvitavat täiskasvanut ja 184 alaealist. Nõustamist ja kahjude vähendamise keskuse teenuseid sai ligi 5500 inimest.

Tagasi üles