Lahvka lükkas folgipeo käima

Lõuna-Eestis vurab täna ja homme isemoodi lahvkabuss: Mooste Elohelü Folgilahvka. 24 tunni jooksul ei katke seal pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Lõuna-Eesti Postimehe reporter Sten Sang teeb folgibussist otsereportaaži.

12.15: Võiduhüüete saatel sõidame sisse Mooste Folgikoja hoovi ja algavad ovatsioonid korraldajatele ja tiimile. Väsinud, aga rahul- saan iseenda kohta öelda. Kuidagi kummaline on tippida teksti ilma vibratsiooni ja pideva hoogsa folgimuusikata selja tagant kostmas. Teel kohtasime tuhandeid heatahtlikke tervitajaid ning saime neilt innustust juurde oma missiooni jätkamiseks. Sama uunikumbussiga meil ilmselt järgmisel korral enam sõita ei õnnestu- tema läheb lihtsalt vanaduspensionile. Seda nooruslikumad ja reipamad saavad olla lavkalised- viisime muusika ja lavka kohtadesse, mis seda ammu igatsenud olid.

11.45: Rasinast võtame peale veel marunoori muusikuid ja juhendaja sätib nad millimeetri täpsusega tahaistmele paika. Millimeeter on elus vahel väga määrava kaaluga ja seegi kord õigustab korraarmastus end- kõik noodid tulevad puhtalt välja minu karukuulmise jaoks.

11.22: Mehikoormas tervitab meid kümmekond fänni, kellest pooled ka julgelt bussile tulevad. Sõidame üheskoos Peipsi kaldani ja arutleme, kas näeme Venemaad või mitte. Ees ootab Rasina tervitamine.

10.41: Hakkame Räpinast vaikselt lahkuma. Musitseerisime vallavolikogu ees ja huvilisi tekkis jooksvalt juurde. Autojuhtidele meie isetekkeline folgipidu ei näinud väga meeldivat ja üks eriti reibas tihend istme ja rooli vahel möödus publikust loetud sentimeetrite kauguselt. Ju jäi silmaarsti juures kontroll tegemata ja kangemad prillid kirjutamata. Räpinas liitus meiega tubli ports Mooste noori muusikuid, kelle pillimängu saatel rihime võiduka finaali poole. Jäänud on veel Mehikoorma ja Rasina enne lõpuvilet Moostes. Oleme medalite ootel ning ihaleme kaela tammepärgi!

9.50: Mikitamäel meid keegi tee ääres ei oodanud ja paiga esindaja olime juba enne bussile hiivanud. Tulime Laossina kalmistule meenutama eesti rahvakultuuri edendajat ja muusikapedgoogi Ülle Podekrati. Asetasime tema viimsele puhkepaigale küünla ning üks muusikutest esitas laulu, mille Ülle talle õpetanud on.

09.18: Värskas andsime pidulikud tervitused üle ja kuulasime kena leelolaulu eriti vingelt rõivastatud seto naistelt. Parklas tõmmati lahti karmoškaviis ja naised muudkui keerutasivad- keerutasivad ja keerutasivad! Valged pearätid lehvisid leebes kevadtuules ja meenus lapsepõlv maal. Järgmisena läheme lustima Mikitamäe endisesse vallamajja. Püsige folgilaineharjal. Ja see juhtus taas- SIIL pani meie juhi kolmandat korda puhuma.

08.43: Saime bussi sõidukorda ja asume taas teele! Värska kultuurikeskus ootab ees.

07.47: Treski külaplatsil ootasid meid karmoškadega Meel ja Toomas Valk koos laste Maru, Mõtuse ja Laglega. Esitusele tulid rütmikad eesti viisid ja plaanisime ühiselt veeta mõnusa tunnikese. Päris nii kenasti asjad ei edenenud ja praegu ootame, et kiirelt appi tulnud traktor me bussi käima tõmbaks.

06.55: Orava rahvas müsteeriumi lahendamisele kaasa ei aidanud ja tagatipuks keerutati meie pead korralikult segamini ümber bussi voolava inimketiga. Platsil ootas lavkat üle kahekümne rahvariides naisterahva, sekka mõni julge meeshing. Turukioskist oli konstrueeritud DJ- pult ja diskor küttis biiti. Sülearvutist valiti aina hoogsamaid lugusid ning varajase ärkamise õudu ühelgi näol tuvastad ei saanud. Imelised inimesed! Praegu keerasime bussi punanina Treski külaplatsi suunas. Ja taas peatas meid SIIL ning uurib autopabereid. Pooletunnise vahega on juht kaks korda testrisse puhuda saanud.

06.11: Seto galerii sai üle nuusutatud ja Meremäelt bussi hiivatud kolm härrast muudkui lõõritasid teel ja kohapeal. Üks ees ja siis kõik kolmekesi järgi! Toas ootas reisulisi kuum kohv ning ohtralt ajaloolisi esemeid. Ujeda aukartusega piidlesime veimevakkasid ja viljakirstusid. Ehk mõne mõrsja veimevakaks oligi too sama viljakirst? Kell 6 hommikul kipun kahtlema, kas kumbki sõna päriselt olemaski on. Seto keel ja kultuur suutis korralikult segadusse ajada ka kogenud muljeedastaja. Oleme teel Orava endise vallamaja poole. Miks just endise? See müsteerium laheneb kohapeal. Osalema on kutsutud kõik viimase kuue "Selgeltnägijate tuleproovi" hooaja võitjad. Asume pendeldama ja silmi pahupidi pööritades saladusi lahendama.

05.36: Taaskord nahutas meid kurikuulus SIIL ja lavkabuss kamandati paarsada meetrit esialgsest maabumiskohast kaugemale. Korjasime aga Meremäe leelotajad peale ja täitsime käsku, mis on vanem kui meie ja Setomaa kahepeale kokku. Veerand tunni eest olime tunnistajaks kuuma päikeseketta tõusule udust selgineva põllu kohal. Meremäe murus peitis end selle kevade esimene nurmenukk, kes härdalt pildile palus. Folgireporteril polnud lille heaks millestki kahju ja nurmenukk sai elu esimese paraadportree. Hea lastelastel ja lähematel sugulastel seina pealt vaadata. Kohe liigumegi kunstile lähemale- Obinitsa Seto ateljee- galeriisse. Kas seal sama kaunist kunsttükki on nagu minu nurmenukk? See selgub loetud minutite pärast. Enne seda jõudis meid peatada järjekordne SIIL ja seekord pani okkaline sõber juhi puhuma ja autodokumente esitama. Siilid kangesti bürokraatlikuks läinud viimasel ajal. Metsarahvas tahab ka moodne olla.

04.24: Nopri meiereis said mõned meist koos tublide vissidega põõnutada, et siis pärast üürikest iluund taas lõõts lahti lüüa. Kergelt taevas hahetab ja ööga punaseks tõmbunud silmad võtavad samuti selgemaid toone. Üle bussi kostub "ooo, kohvi- õnnestus saada?!" ning käib ringi mõnusalt suur kott lihapirukatega. Ööbimiskorrusel ajasin päkad silma suitsuvorstile, sest näljane reporter pole suurem asi reporter. Seto vanasõna aastast 1965! Punkt kell 5 hommikul peame randuma Meremäe bussipeatuses. No, mida muud ühel koorilaulumehel kell 5 hommikul teha on, kui bussipeatuses lavkat oodata ja laulma kukkuda. Just sellise filigraanselt ainulaadse võimaluse Meremäe mehed täna saavad. Kohtume juba 29 minuti pärast. Stopperid käima! Teel ootas siiski pisike takistus, kui põllutöömasinad olid liikluse sulgenud.

01.59: Folgihundid läksid nüüd puhta meeletuks ning peatasid SIILil olnud politseinikud. Lihtsalt peatamisega korrakaitsjad me käest ei pääsenud ja panime nad õkva klahvpillitorusse puhuma. Tuvastasime kohapeal naispolitseiniku tugeva tervise ja piirdusime suulise kiitusega. Enne intsidenti seadusesilmaga väisasime Rogosi mõisa. Bussirahvas avaldas kahetsust valitseva pimeduse üle- oleks soovinud uhket kompleksi päevavalges kogu ilus kaeda. Ilmselt sattusima ka liiga Läti piiri lähedale, sest ärevuses operaator saatis mobiilile teate välisvõrku sattumisest. Mõisa juures uudistas muusikuid paarkümmend unetut ning jutukad härrad ei tahtnud mitte bussiukse vahelt lahkuda. Ju nakatas folgipisik ja melu ning tagasipöördumine mõnevõrra vaiksemasse argiellu pelutas. Ees ootavad musta- valgekirjud ammuutajad Nopri talumeiereis Kärinäl.

00.57: Haki peatuses ootas pingsalt bussi üks ja ainus naine. Meie oma pärimusmuusika hoidja Mari Kalkun peatas lavkabussi ja asus kindla käega kannelt ketrama. Lisas sinna juurde taevalikud laulunoodid ning tegi ikka head mitu lugu jutti. Haki külas olevat tema pere ainus ning tõesti- rohkem hakilasi meil kohata ei õnnestunud. Ju olid soojemale maale maitsvama leiva peale minema lennanud. Ruusmäe ja Rogosi mõis kutsuvad meid järgmisena külla ja lahkete folgilistena lendame loetud minutite pärast laivi. Katsume mitte väga lärmakad olla, kuid teatavasti marulist kanneldajat nii kergelt ei talitse.

00.32: Eesti Ema sai edukalt üle vaadatud ja uneraasu kambas märgata pole. Üle bussi kõlavad kaeblikud viisid pirtsaka Mariina üle, kes visalt keeldub kosimiskatsetest. Rõuge jääb meelde laia valgustatud muruväljaga, mille poole esiema oma kõikenägeva laserpilgu on suunanud. Kus iganes ülekohus sünnib, selle Rõuge Ema fikseerib ja karistama kukub! Raskelt, kui sügisene kaseviht langeb tema karistav käsi ja kogu Eestimaa saab heaks. Edasi liigume ornitoloogide paradiisi- Haki peatuse poole.

23.45: Lahkusime just Krabi kõrtsist, kus ei näinud kalapoegagi! Loodetud räime- ja heeringasaju asemel ootas ees kõikse tähisem taevas kõikse kirkamate laulusõpradega. Veeretasin kohapeal juttu noorpaariga, kes ekstra folgilavka pärast oli Krabi kõrtsi nime kaardirakendusse pannud ja selle abil kohale põrutanud. Härra avaldas kahtlust, et lähim elanik on 500 meetri kaugusel ja teine naaber omakorda 800 meetrit eemal. Kõrtsi enda üle oli tal väga hea meel- just selline õige meeleoluga õlletare. Viskad aga kaks sõrme püsti ja hüüad: "Neli õlut!" ja nii need neli õlut ka kohale lendavad. Väljas asuvatele laudadele oli põlema pandud romantikaküünlad ning nii mõnigi tugevama soo esindaja oli end unustanud kaasa juukseid nuusutama. Ju üllatas naine eriti vitaalse šampooniga ning mehed teatavasti armastavad ninaga! Armastavate meeste juurest liigume edasi Rõugesse Eesti Ema kuju juurde.

22.51: Jah- meil on torupill! Meeleolu kisub kenasti seelikutes šoti meeste poole. Veetsime just mõnusa tunnikese Metsavenna talus. Kuna lauda ehtis kolmeliitrine tundmatu päritoluga vedelik, siis kohalike elanike ohutuse huvides tõime oma tervise lahingutandrile ja mekkisime müstilist vedelikku. Tublist katsealuste kolmikust jõudsid kõik kolm tagasi bussi peale ning on veel säravamate palgedega. Ju see mingi jumet taastav eliksiir seal taluköögis oli. Vanarahvas teadis, mis hoiab noorena ja krapsakad kümme aastat langes meiegi turjalt. Kohapeal lahutas isuga meelt Läti päritolu bänd ning olgem ausad- lahkumine käristas südamest tubli tüki välja. Vastuvõtu juurde kuulus isevalmistatud karask, söir, juustud ja isiklik lemmik- ohtrate rosinatega kohupiimakook. Täname külalislahke vastuvõtu eest- taaskord said laetud tehnikavidinate akud ning meie põhjatud kõhud. Nagu minu ees istuv blond neidis mainis- bussireis ongi söömise võrdkuju. Istmele maandudes pendeldab peas- kuna poodi saab ja kas võin juba võileivad lahti pakkida? Meie koos oma viimsete toiduriismetega müristame pilkases pimeduses edasi Krabi kõrtsi. Näis, kas seal ootavad muusikuid ees mereannid või nimi andis ennatlikke lootusi.

21.15: Mõnistes oodati meid sama ettevalmistunult kui vabariigi presidenti ning mitmel tandril musitseerimine pani terve suure koolihoovi helisema. Lugesin inimesi kokku üle kaheksakümne ja siis läks arvepidamine lootusetult sassi. Pisikesed preilid ja härrased rivistasid end uhket kontserti andma ja publik muudkui ahhetas. Mõnevõrra pelglikud olid kohalikud neidised, kuid võlusõna "Postimehe otseblogi" avas ka nende skeptilised meeled ning vahva ühispilt valmis nagu naksti. Mõnistes leidus kõige rohkem tehnikahuvilisi- meie uunikumbuss vaadeldi nii väljast kui seest eksperdipilguga üle. Teekond jätkub peagi Vastse- Roosa Metsavenna tallu. Oleme ootusärevad ja jätkuvalt vunki täis! Laeme oma maised kehasid ja kommunikatsioonivahendeid. Praegused read lähevadki teele koolimajas juhtmete otsas rippudes ja tehnikaseadmetele vooluvõrgust jõudu ammutades. Olen juba 30% peal!

20.45: Harglas ootasid meid ees eriti pisikesed fännid. Suuri sõnu nad ei teinud, kuid muusikataktis kaasa õõtsuda sobis kenasti. Pikemalt ajasin juttu Kaido Teemägiga, kes on Mõnises 30 aastat segaansambleid juhendanud. Pühendunud folgihundina saab ta endale rinna peale patsutada ja 20 külastuskorda ette lugeda. Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlane luges end tulihingeliseks folkmuusika austajaks ja jälgis folgilavka tegemisi Postimehe otsepildi vahendusel. Meid on märgatud, sõbrad! Kohe saabume Mõniste kooli ja asume valimatult südameid murdma. Milline naine suudaks vastu panna ühele õigele pillimehele? Neid jagub meil siin rohkem, kui ühe käe sõrmedel kokku lugeda saab.

20.01: Lüllemäe kultuurimaja kõrval muruplatsil läks suuremat sorti hundirataste viskamiseks. Neli neiut, sirged kui noored kased, lasid kätel ja jalgadel käia ning valmisid selle kevade kaunimad akrobaatilised numbrid. Folgibuss sai mehist täiendust ning akordioni taha asusid soliidsed härrasmehed. Kohati läks hoog õige suureks ja buss värises eesti mehe võimsa lauluhääle ees. Just praegu läks meestel bussi taga olemine eriti lustiliseks ja kostavad viisid lõbusast elust ja lõputust pillerkaarist. Reedel roosike ja laupäeval lipsuke neid mehi kalmistule ei vii ning pidu jätkub seitsmeks nädalapäevaks jutti. Liigume Hargla Maakultuurimaja suunal ja hoiame folgilippu kõrgel.

19.09: Terve buss sai pilgeni täis kõva mitmehäälset leelotamist ja läbi kõlas mitu korda "Kaika!". Järelikult ponnistasime mäest üles tulla ikka õigesse kohta. Koolimaja juures ootas kena mitukümmend laulusõpra ning Metsatöll oma mürtsuva lumivalge trummiga. Kord põmises trumm liiga vara ja kohe tuli pealikult noomitus: "Rikud niimoodi teiste esinemises ära!". Trummihuligaan taltus kui võluväel ja rohkem valel hetkel pulkadega ei hullanud. Folgiseltskond kilkas muudkui, kui ilus ikka on isamaa- avanes silmipimestav vaade kuppelmaastikule. Rõõmustasime oma silmi kauni vaatega, kuni isu hakkas enam- vähem täis saama. Ees ootab Lüllemäe kultuurimaja.

18.22: Nii rõõmsaid ja punapõsiseid vanadaame pole minu kogenud silmad ammu imetleda saanud. Sügava heldimusega võeti Antslas meie lustibuss vastu ja kostitati isevalmistatud vaarikamoosiga. See polnud kaugeltki kõik- magus hõrgutis ise peitis end eriti uhke ülikonna sees. Kihelkonna- triibuline karp pakkus kindlat kaitset ja sai tänusõnade saatel lavkatiimile üle antud. Tundsime end kui seitsmendasse taevasse tõstetuna ning trillerdasime tänutäheks mitu matsakat viisipala. Ees ootab Kaika koolimaja- ehk õnnestub seal Kaika Laine hõngugi tabada? Meil ikka õnnestub- folgikamp on võitmatu!

17.47: Hõiskasime just Urvaste Külade Seltsi kolm kraadi rõõmsamaks. Õkva keset kesapõldu ootas uhke orkester ja viis kogus tuurid üles. Kosutuseks pakuti kodumaist ubinamahla ning krõbisevaid küpsiseid. Paras ports lapsi käis kandikutest hooga üle ning maiustamist jagus kõigile. Enamik põnnidest õnnestus bussile hiivata ning tunduvalt noorenenud meeskonnaga läheneme kindlas tempos Antslale. Käivad ennustused, kas Urvaste mäest ikka üles saame. Mootor undab hulludel pööretel ja liigume üles inimkõnnist aeglasemalt. Aga liigume! Kohe olemegi mäeharjal ja bussirahvas kõõritab akendest välja piiluda.

17.11: Venime vaevaliselt 5 kilomeetrise tunnikiirusega mägedest üles ja veereme mõnevõrra reipama hooga neist alla. Külastatud sai just Kanepi ja jooksin tubli tiiru ümber kiriku. Saabudes ootas ees kanepileivaga maadam ja kostitas naerusuiselt. Ei tea meie, mis ta sinna leiva sisse veel lisaks pannud oli! Kiirelt võeti üles ühine lauluviis ja uue pillina silmasin tramburiini. Ees ootab Urvase Külade Selts ning loodame sealgi toreda vastuvõtu osaliseks saada. Seni kostuvad ingellikud kandleviisid ja pisikesed laululapsed viljelevad parimat kodumaist folki.

16.20: Jõudsime suure aplausi saatel mägedekuningriiki ning asusime lauluga künkaid triiki siluma. Enam pole suurt mõtet siia suuskasid vedada- kõik sai laugeks lõõritatud! Ugandi resto perenaine lubas lahke palve peale reisulisi kehasid kergendama ja nende samade kergemate kehadega võtsime lauluviisi uuesti üles. Letialuse infona tilkus kohapeal välja, et suvel tuleb villa Müllerbeckis suuremat sorti eestlaste kokkupulmitamine ja paaripanekuks vaba aega enam ei jaguvatki. Palusin jumalakeeli, kas ehk saaks mõne pulma afterparty käigus oma pruudi kositud ja pralle peetud. Selle tagasihoidliku soovi peale raputati pead ning pidingi sõrmuse varna viskama. Bussi kõrval ilutses samal ajal elevandimõõtu kontrabass ja mees pillihiiglase taga võlus aina imelisemaid noote välja. Hetkel põrutame edasi Kanepi kirikuplatsi poole, kus loodame leida hingeõnnistust kerglase sisuga rahvaviiside sõnadele. Kõik lakas antud musud ja poiste ihalemised saavad andeks palutud. Kanepi- me oleme meeleparanduse teel ja jõuame kohe- kohe pihile!

15.28: Rõngu pagaripoe parklas käib korralik trall ja ahjusoe leib- sai rändab suure raginaga muusikute kõhnadesse kõhtudesse. Pakutakse nii teed kui ka kohvi ja laulusõnad lõõritavad poissmehi ihalevatest piigadest. Rõngu rahvas koguneb aina julgemalt meie laululindude ümber kõrva kikitama ja kogume kiirelt populaarsust. Pillimuuseumi juht Anti Mehine palus meid oma väljapanekuga tutvuma. Seekord surub ajakava takka ja meid oodatakse pikisilmi Otepää Konsumi parklas. Otepää- hoia alt, tuleme kohale ja laulame kõik mäed tasaseks!

14.30: Raporteerin suurima heameelega Nõosse laekumist. Kohalik elektrik sudis juhtmete kallal ning soovitud number 24 võluti bussiakust kätte. Muusikakooli ees ootas meid umbes poolsada esinejat ja kaasaelajat. Juba eemalt hakati meile hoogsalt lehvitama ja muusikast mürtsuv kärtspunane buss keeras hoovi. Kohe pakiti peale mudilased flöötide ja kitarridega. Akordioniviisid asendusid uute instrumentide helidega ning koolihoovis võeti üles ühislaul. Praegu paitab kõrvu lugu kadunud noorusest ja merelainetest. Vapralt loksumegi järgmise sihtpunkti Rõngu keskuse poole. Hoia alt, Rõngu!

14.00: Peaksime oleme Nõos, kuid tehnikakratt möllab ja akulaadimine ei toimi päris plaanitult. Kostuvad sõnad 12 ja 24 ning 24 on vale. Üritatakse voolu saada, aga vool ei anna end kätte. Tuju on sellest hoolimata ülev ning Nõos ootab meid loodetavasti ees korralik elektrik. Kõlavad "roosid- vesiroosid" ning igast loost käib läbi matsuva musi motiiv. Ehk järgmises peatuspunktis hakkavad need musid matsuma ka.

13.04: Meiega liitus suur välistudengite seltskond ja keerutasime hoogsaid poognaid munakivisillutisel. Lehepoiss Angelos jagas tartlastele tubli sada Lõuna- Eesti Postimeest ja selgitasin lehesaajatele meie pool aastat vana väljaande taustainfot. Küsiti juurde, kas Võru Teataja ikka ilmub edasi. Üks lehe saanud keskealine naine avaldas soovi meile reporteriks tööle tulla ja jäi pikemalt bussi juurde uudistama. Ees ootab sõit Nõo poole, kus saame juba uusi muusikasõpru rõõmustada.

12.23: Lavkabuss müriseb Tartu Raekoja platsil. Kohale on saabunud tubli poolsada rahvusmuusika nautijat ja platsil käib suuremat sorti plaksutamine. Keerutatakse labajalavalssi ja kostuvad rõõmsad hõiked. Huvilised astuvad aeg- ajalt bussi sisse uudistama ja seitsme muusiku sooritusele kaasa elama. Veel lauluviisi üles pole võetud ja seni rõõmustab kõrva akordion, viiul, kannel ja kitarr.

«Ootame kõiki peatustesse bussi vastu võtma, uunikumlahvkat lähemalt uudistama ja muidugi võib kodust pilli ühes võtta ning meiega kaasa mängida,» rääkis programmijuht Kadri Laube. «Miks peaks lahvkabussid vaid söögipoolist pakkuma? Meie pakume hoopis muusikat ja maksevahendiks sobib suurepäraselt aitäh.»

Elohelü Folgilahvkale lükkab hoogu üle saja kohaliku muusiku, kes istuvad eri paikadest bussi ja sõidavad kaasa või tervitavad peatuspaikades.

Kogu Folgilahvka teekond kantakse üle Postimehe ja Lõuna-Eesti Postimehe portaalis. Ülekanne algab 4. mail kell 12 ja seejärel saab ööpäevajagu uudistada, kus parasjagu asutakse ja kes mängivad.

«Saab kuulda lõõtsasid ja kandleid, torupille ja koorilaulu,» lubas Laube. «Kohtab tuntud muusikuid ja rahvapillipisikuga lapsi, kes soovisid mängida kas või öösel. Näiteks Wana Wõromaa Wunkorkester on und trotsides üles rivistunud Nopri talumeierei juures kell pool kolm.»

Põnevaid esinejaid jagub tervele teekonnale. Metsatöll tervitab Kaikas kell 18.15, Mari Kalkun mängib Haki peatuses öösel kell kolmveerand üks, Aapo Ilvest või Mooste rahvamuusikakooli esindust saab Räpina vallamaja ees kohata kell 10 hommikul. Kui bussis ruumi, saavad kohaletulnud pillimehed ka mõne peatuse jagu kaasa sõita.

Folgilahvkaga kutsutakse osa saama nädal hiljem toimuvast Mooste Elohelü festivalist, kus paljude teiste seas astuvad üles Svjata Vatra, Puuluup, duo Priks ja Malva või MandoTrio.

Folgilahva kuulub Euroopa kultuuripärandi programmi.

Elohelü lahvkabussi saab uudistada, kaasa elada ja kaasa mängida:

4. mai:

12.00 Tartu Raekoja plats

14.00 Nõo Muusikakool

14.45 Rõngu keskus

15.20 Otepää konsumi parkla

16.30 Kanepi kirikuplats

17.00 Urvaste külade selts

17.30 Antsla keskus

18.15 Kaika koolimaja

19.15 Lüllemäe kultuurimaja

20.30 Hargla Maakultuurimaja

21.00 Mõniste kool

21.45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu

23.00 Krabi kõrts

5. mai

00.00 Rõuge – Eesti Ema kuju

00.45 Haki bussipeatus

01.30 Ruusmäe – Rogosi mõis

02.30 Kärinä – Nopri Talumeierei

05.00 Meremäe bussipeatus

05.30 Obinitsa – Seto ateljee-galerii

06.30 Orava endine vallamaja

07.15 Treski külaplats

08.00 Värska kultuurikeskus

09.15 Mikitamäe endine vallamaja

10.00 Räpina keskus – vallamaja ees

11.00 Mehikoorma bussipeatus

11.30 Rasina kultuurimaja

12.00 Mooste Folgikoda