Tarbijakaitseamet on tänavu suurema tähelepanu alla võtnud e-kaupluste müügitingimused. Seni kontrollitud 40 kaupluse põhjal saab olukorda hinnata kehvaks, sest neist 39 puhul esines rikkumisi, sõltumata veebipoe suurusest. Enim probleeme esines 14päevase taganemisõigusega.
Tulenevalt võlaõigusseadusest on kauplejatel lepingueelse teabe esitamise kohustus. Antud teabe esitamata jätmine või vastuoluline esitamine on käsitletav kui eksitav kauplemisvõte, mis tarbijakaitseseaduse alusel on keelatud.
«On hea meel, et eelmise aastal tublisti uuenenud meeskond on käivitanud hästi ettevalmistatud ja tõhusa sektori järelevalve. Plaanilised järelevalvetegevused e-kaubanduse vallas jätkuvad ning teema on edaspidigi ameti fookuses,» nentis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Müügitingimustes esines enim probleeme 14päevase taganemisõigusega, rikkumisi esines 40 kontrollitud veebipoest 38 puhul.
14päevast taganemisõigust oli välistatud kõige rohkem põhjusel, et kaup on kasutatud, määrdunud või muul moel rikutud, näiteks kui kaubal puuduvad etiketid. Taolistel puhkudel ei ole kauplejal õigus välistada taganemisõigust, vaid tarbija peab kauplejale hüvitama toote väärtuse vähenemise.
Taganemisõigusest keeldumise põhjustena toodi veel, et tegemist on internetioksjoniga. Samuti välistati pesu ja bikiinide tagastamine täielikult, kuigi seadus lubab antud toodete puhul taganemisõiguse välistada vaid juhul, kui asi on üle antud suletud pakendis ning tarbija on pakendi avanud.
Tarbijakaitseamet rõhutab, et seaduses on sätestatud kindlad erandid, mille puhul võimalik taganemisõigus välistada. Kui olukord erandi alla ei mahu, siis ei ole kauplejal õigust ka lepingust taganemise õigust välistada.
75 protsenti veebipoodidest ei esitanud tarbijatele taganemisavalduse tüüpvormi ega järginud müügitingimustes võlaõigusseaduse nõuet, mille kohaselt kaupleja peab lepingust taganemisel tarbijale tagastama ka asja kättetoimetamise kulud. Paljudel juhtudel ei olnud tarbijat teavitatud ka tarbija kohustusest tasuda asja tagastamiskulud.
67 protsenti e-kauplustest eksitasid tarbijat seoses taganemise korral raha tagastamise tähtajaga. 45 protsenti e-kauplejatest ei eristanud ka müügigarantiid seadusest tulenevast pretensiooniõigusest. Pretensiooniõiguse kirjeldamiseks kasutati sõnastust «garantii», mis on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud.
Sõna või sõnaühendit «garantii» tohib kasutada vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses sätestatud müügigarantii mõistele. Kaupleja, kes esitab seadusest tulenevat tarbijaõigust kaupleja pakkumise eripärana, kasutab eksitavat kauplemisvõtet.
Tarbijakaitseamet alustas rikkumiste korral menetlust 39 kaupleja puhul, millest 13 on pooleli. Praeguse seisuga on ettevõtjaile määratud 9 ettekirjutust, millest kuue puhul on määratud ka sunniraha sõltuvalt konkreetsest rikkumisest vahemikus 500–1500 eurot ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Kolme veebipoe puhul on ligipääs kolmandatele isikutele piiratud.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et kaupleja peab oma äritegevuse ülesehitamisel lähtuma valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Ausa kauplemise edendamiseks on amet loonud ka juhendi e-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, mis on avalikult kõigile kättesaadav ja millega on hea tutvuda ka tarbijatel.
Tarbijakaitseamet jätkab veebipoodide müügitingimuste kontrollimist.