Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/03/7822860t1h101e.jpg)
- Negatiivsete kommentaaride tõttu ei soovi Oliveri ema ajakirjanduse tähelepanu.
- Reet Kõvaskil on kokku kuus last, kellest Oliver on kõige noorem.
- Oliveri pärast pole ema sõnul põhjust muretseda
Mullu sai üle Eesti kuulsaks saates «Väikesed hiiglased» säranud väikemees Oliver Kõvask. Kuigi Oliver lahutab inimeste meelt edukalt siiani, on omajagu kriitikat saanud poisi ema Reet Kõvask.
Jaanuaris ilmus meediasse teade, et väike Oliver palub abi emale maja ehituseks raha kogumisel. Märtsis käis poiss aga saates «Hannes Võrno 33 minutit». Mõlemal juhul sai Reet Kõvask laidusõnu inimestelt, kes leidsid, et ema kasutab poissi oma eesmärkide nimel ära.
Talle osaks saanud negatiivsete kommentaaride tõttu ütleb ema, et ei soovi ajakirjanduse tähelepanu. Oliveri vaimse tervise pärast pole naise sõnul põhjust muretseda. Kriitikuid peab ta õnnetuteks inimesteks ning kellegi arvamust muutma ta ei kiirusta, kuna seda peavad inimesed ise tegema.
Mainisite, et ei soovi meedia tähelepanu.
Ei otsi ega soovi. Tegelikult on tütred päris kurjad, et soostusin ajakirjanikuga kohtuma.
Miks?
Arvan, et olete ajakirjanikuna piisavalt kursis, kui palju ebameeldivusi on meedia meie perele toonud.
Milliseid ebameeldivusi silmas peate?
Mõni väljaanne on andnud õelatele inimestele vaba voli kommenteerida ja laimata. Õppides ise õigusteadust ja olles kursis oma põhiõigustega, leian, et mu õigusi on päris räigelt kuritarvitatud. Nii mõnegi väljaande puhul võiks alustada kohtuteed.
Milliste puhul?
Ma nii ei ütle. See on ajakirjanduse vaba voli, kas ta annab õiguse artikleid kommenteerida või mitte. Eriti see, mis aasta alguses toimus, kui väidetavalt panin oma poja Eesti rahva käest midagi kerjama. See on see pool, mis meeletult häirib. Aga see ei tähenda, et ei ole toredaid ajakirjanikke. Me lihtsalt ei loe kommentaariumi ega kirjuta sinna.
Telesaadetes käite siiamaani, ent samas tähelepanu ei soovi. Kuidas oma suhet meediaga iseloomustaksite?
Oleme pildil, aga televisioonis.
Televisiooni te ajakirjanduseks ei lahterda?
Jah.
Mis tunne on olla kuulsa lapse ema?
Tegu on täitsa tavalise lapsega. Läheb hommikul lasteaeda ja käib muusikakoolis laulutundides. Ju Eesti rahval oli seda lihtsust ja siirust vaja. Ei ole ma teda teistmoodi kasvatanud kui oma viit esimest last.
Milline teie lapsena olite?
Ilus, armas. Pikad lokkis juuksed. Laulsin Tõrva laatadel kogu aeg. Nagu Oliver.
Milliseid muutusi «Väikeste hiiglaste» saade teie ellu on toonud?
Elu on kokku viinud suurepäraste ja tuntud inimestega, kes tunnevad rõõmu Oliveriga kohtumisest. Paljud arvavad, et sõnad on lapsele suhu pandud või et ükski laps ei käitu niimoodi. Käitub küll. Ta lihtsalt ongi tibakene arukam. Tähelepanelik, kiire õppija, hea mäluga. See teebki temast erilise lapse.
Kuidas avalik tähelepanu talle mõjunud on?
Meil on tava, et arutame asjad koos läbi pereringis õhtusöögilauas. Loomulikult arutame ka elu negatiivsemaid pooli. Tal on väga selge arusaam, kuidas elu suures maailmas käib. Et kõigile ei saa ega peagi meeldima. On head ja siirad inimesed, on pahatahtlikud. Pahatahtlikud enamjaolt ei kuulu meie ellu. Ta ei lase ennast segada. Esinemispakkumised arutame eelnevalt läbi. Me ei sõida kellegi juubelile nalja tegema.
Kas kuulsus võib lapse psüühikale kurnav olla?
Arvan, et meil on perekonnas asi päris hästi kontrolli all. Ei karda mina lapsevanemana ega karda Oliver. Ta teab väga hästi, kellega, kuidas ja millal suhelda. Kui keegi pahatahtlik tükib teda ründama, olen loomulikult tema esindajana olemas. Kui ta ei soovi rääkida, siis ei soovi.
Mingit muutust tema käitumises te pole märganud?
Ei, kindlasti mitte.
Kas lapsi peaks tegevusala valikul suunama või laskma neil triivida sinna, kuhu nad parasjagu kalduvad?
Lastele tuleb anda võimalus ja neid toetada, mitte niivõrd suunata. Pigem olen olnud toetav vanem. Tuleb toetada, mitte panna lapsi enda täitumata unistusi täitma. Kui inimesed näevad naeratavat Oliveri ja ütlevad, et ta on juba väsinud, teeb see mulle pigem nalja. Sest tunnen oma last päris hästi.
Paljud arvavad, et sõnad on lapsele suhu pandud või et ükski laps ei käitu niimoodi. Käitub küll. Ta lihtsalt ongi tibakene arukam.
Lugesin küll Loone Otsa (lastekaitse liidu president – toim) kommentaari läbi. Pidin kurvastusega tõdema, et kõrgelt hinnatud spetsialist pole lihtsaid fakte selgeks teinud. Näiteks et Oliver pärineb viielapselisest perest ja nii edasi. Tõstan selle kõrvale, sest see ei kõneta mind. Olen ilmale kandnud kuus last.
Olen Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala lõpetanud ja tean hästi, kuidas laste õiguste eest seismine käib. Aga ei ole minu asi kellegi arvamusi muuta.
Kas olete ka ise kuulsaks saada tahtnud?
Ei. Ise vaatan telekat minimaalselt ja polnud «Väikeste hiiglaste» saatestki teadlik, seda lihtsalt soovitati.
Kui vanad on teie teised lapsed?
Vanim tütar on 27. Ta on minust vanaema teinud. Vanim poeg on 24. Keskmine tütar on 19, abiturient. Kolmas tütar saab 17, õpib Treffneri gümnaasiumis ainult viitele. Keskmine poeg on 11, käib neljandas klassis, õpib neljandat aastat ainult viitele. Neli viimast last on Novella Hansoni käe all laulnud.
Suures peres võib ehk mõni laps vahel tunda, et teine on eelistatud. Kas teil selliseid probleeme on, kuna Oliver on kuulus?
Ei. Kuna Oliver on pesamuna, on ta kõigi pereliikmete lemmik. Kui palju on emasid, kellele üks väike viieaastane mees tuleb õhtul ja ütleb, et tal on mulle kaks tähtsat asja öelda: «Tahtsin öelda, et ei ole kallimat inimest mulle kui sina. Ja teiseks tahtsin sind tänada, et oled minust kasvatanud just sellise mehe, nagu ma olen.»
Mingil ajahetkel taipasin, et ainuke salanipp Oliveri kasvatamise juures on, et ma ei ole käinud igapäevasel palgatööl, sest mul pole õnnestunud tööle saada. Teen enamasti tööd heategevuse korras. Olen lastele ööpäev läbi kättesaadav. Vanemate laste puhul töötasin kogu aeg, vahel lausa neljal töökohal.
Kui te tööl ei käi, kuidas toime tulete?
Hästi tulen toime. Elu õpetab peost suhu elama ja hakkama saama. Mul sissetulekuid on. Olen 17 aastat töövõimetuspensionär olnud.
Mida ütlete neile, kes leiavad, et te oma last enda huvides ära kasutate?
Ma võiks ju ka ütelda, et seiske peegli ette, armastage iseend ja elu muutubki ilusamaks. Aga need, kes oma olemuselt on lihtsalt katki ja õelad, suudavad ka kõige ilusamast sõnumist välja koukida just selle, mis viib nende jaoks päikese pilve taha.
Ma ei ole maailmaparandaja. Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Neil, kes arvavad, et teavad minu elust või mu lastest ja laste kasvatamisest rohkem kui mina, lasen olla nemad ise. Mina nende maailma ei muuda, nad peavad seda ise tegema. Eriti hästi on see tuntav siinsamas väikeses kogukonnas. Nad on lihtsalt õnnetud inimesed. Aga nad ei pea muretsema. Tunnen, et ei ole mitte kellelegi võlgu.