/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
Mai alguses sai Puka kandi elanik Andrus Nagla harvaesineva sündmuse osaliseks, kui Purtsi küla lähedal metsas kohtas äksi täis metsisekukke.
Video: Uljas metsis andis seenelistele etenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagla lausus, et käis kaaslasega metsas seenel kevadkogritsaid korjamas, kui järsku ilmus nende teele metsisekukk, kes käitus võrdlemisi bravuurikalt, ajades ennast puhevile ja tehes erinevaid häälitsusi.
"Ta hakkas mäe otsast tulema. Kui hakkasin taganema, jooksis mulle järele. Tal oli kindel arusaam, et see on tema mets."
Sellise käitumisega linde on nimetatud hulludeks metsisteks.
Metsis hoiab reeglina inimtegevusest eemale. Vahel tulevad nad aga asulatesse ning on metsas päris ähvardava käitumisega. Teadlased arvavad, et hullu käitumise põhjustab hormonaalse regulatsiooni häire, võib lugeda portaalist Looduskalender.
Esimene teadaolev hullu metsisekuke vaatlus sai Eestis aga teoks 1938. aastal Hiiumaal. Mandril nähti «hullu» metsisekukke esimest korda teadaolevalt 1961. ja «hullu» metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnanguline suhe on umbes 2 : 1 ja sellise käitumisega linde kohatakse Eestis aastas kuni kümmekond.