Ministeerium otsustas Lõuna-Eesti Hooldekeskuselt toetuse tagasi nõuda

Lõuna-Eesti hooldekeskuse kauaaegne juht Vambola Sipelgas on kõik kahtlustused soodustuskelmuses tagasi lükanud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Rahandusministeerium otsustas täna, 10. mail tunnistada kehtetuks 12. mail 2017 tehtud otsuse toetada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi projekti Võisiku Kodu reorganiseerimiseks ja nõuda tagasi seni välja makstud toetus summas 646 018,58 eurot.

Projekti toetamine lõpetatakse, kuna soodustuskelmuses kahtlustatav Lõuna-Eesti Hooldekeskus, mida juhtis enne kahtlustuse saamist Vambola Sipelgas, on ehitustöid hankides andnud ehitusettevõttele Mace Ehitus OÜ ebavõrdse eelise teiste ehitajate ees ning tekitanud konkurentsi kahjustava huvide konflikti. Samuti on Lõuna-Eesti Hooldekeskus eiranud omafinantseeringuga seotud kohustusi.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt tagasi küsitud ja ära võetud ning projektist vabanenud toetuse summa suunatakse jätkuvalt Võisiku Kodu reorganiseerimiseks. AS Hoolekandeteenused jätkab Võisiku Kodus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist 240 inimesele ning liigub edasi teenuseüksuse reorganiseerimisega, kaasates vajadusel muid koostööpartnereid.

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise kord ja tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Projektide rahastamise taotlusi menetleb ja hindab rahandusministeerium.

Esimeses taotlusvoorus sai toetust kokku 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot 1111 erihoolekande teenusekoha reorganiseerimiseks ja 202 uue erihoolekande teenusekoha loomiseks. Umbes viiendiku erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimiseks olid 2017. aasta lõpuks tööd juba tehtud. Taotlusvoorus otsustati toetada Lõuna-Eesti Hooldekeskuse projekti kokku summas 6 444 440 eurot.

Teises taotlusvoorus saavad toetuse 17 projekti kogusummas 15,6 miljonit eurot, et reorganiseerida 154 erihoolekande teenusekohta ning luua 327 uut erihoolekande teenusekohta, millest üle poole on majutusega teenusekohad.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse projekti eesmärk oli rajada Kose, Türi, Antsla, Veriora ja Tähtvere valda kaasaegsed 30-kohalised peremajad 240 ööpäevaringsele erihooldusteenusele jäävale inimesele, aidates reorganiseerida AS-ile Hoolekandeteenused kuuluva Võisiku Kodu 307 teenusekohta 2018. aasta lõpuks. Võisiku Kodu ülejäänud 67 teenusekoha reorganiseerimiseks on toetust saanud AS Hoolekandeteenused.

Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks sõlmis Lõuna-Eesti Hooldekeskus 2017. aasta 30. jaanuaril hankelepingu Mace Ehitus OÜ-ga. Lõuna ringkonnaprokuratuur on esitanud sellega seoses kahtlustuse, et lepingu osapooled on toime pannud soodustuskelmuse, jättes tegelikult tasumata projektis nõutud omafinantseeringu 26% projekti abikõlblikest kuludest.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse korraldatud riigihanke dokumentide ettevalmistamisel osales Mace Ehitus OÜ endine juhatuse liige. Lõuna-Eesti Hooldekeskus on rahandusministeeriumile selgitanud, et ettevõtteid juhtinud isikud on omavahel tuttavad aastaid, puutuvad erinevatel viisidel kokku nii tööalaselt, eraeluliselt kui ka poliitilistel eesmärkidel.

Peale Mace Ehitus OÜ osales hankes pakkujana ehitusettevõte AS Eviko, kes jäeti hanke tingimustele kvalifitseerimata.

Riigihangete seadus kohustab Lõuna-Eesti Hoolduskeskust vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti (toona jõus olnud riigihangete seaduse § 3 pt 5). Samuti ei tohiks hankija anda eeliseid ühelegi pakkujale, võimaldades tal osaleda riigihanke dokumentide koostamisel või jagades talle infot, mida teised pakkujad ei saa (§ 38 lg 2 pt 4). Rahandusministeeriumi hinnangul on Mace Ehitus OÜ-ga lepingu sõlmimisel tekkinud konkurentsi kahjustav huvide konflikt. Toetuse eraldamisel on oluliseks eesmärgiks tekitada ausat konkurentsi ja tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused riigihankes osalemisel konkureerimiseks.

Rahandusministeerium otsustas lõpetada projekti rahastamise, tuginedes kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele ja ministeeriumi kogutud teabele. Rahandusministeerium on tutvunud kriminaalasja toimikus olevate tõenditega.

Omafinantseeringu eiramisel jäetakse täitmata struktuuritoetuse kasutamisega seotud kohustusi. Sellisel juhul on olemas alus toetuse andmise otsus tühistada ja välja makstud toetus tagasi nõuda, et vältida Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamist.