Lõuna-Eesti hooldekeskus esitas eelmisel aastal taotluse Võisiku kodu reorganiseerimise rahastamiseks Euroopa Liidu toetuse abil. Rahandusministeerium tunnistas esialgu taotluse nõetele vastavaks ja rahuldas selle.
Toetuse tagasinõudmine tekitab hooldekeskuse juhis nördimust
11. mai 2018, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu 8. novembril esitas politsei kahtlustuse, et toime on pandud soodustuskelmus, kaks päeva hiljem teatas rahandusministeerium, et kriminaalmenetluse tõttu on kahtluse all projekti abikõlblikkus ja peatas maksed. Eile, 10. mail otsustas rahandusministeerium toetuse andmise otsuse tühistada ja antud toetuse tagasi nõuda. Selles otsuses tugineb rahandusministeerium novembris algatatud kriminaalasjas kogutud tõenditele.
«Selliselt tegutsedes jõudis rahandusministeerium tulemuseni, et kui politsei esitab kahtlustuse, siis ministeeriumi jaoks on kahtlustatav süüdi,» tõdes hooldekeskuse juht Ülo Tulik.
«Ministeerium on enda otsuses märkinud otsesõnu, et tuginetakse kriminaalasja materjalidele ja midagi muud uurida ei ole vaja. Tundub, et riik realiseerib sellega uut õigusdoktriini: kõigepealt karistamine ja siis kohtumõistmine. Nii peab toetuse saanud isik tagasi maksma toetuse vaatamata sellele, et on võimalik, et tema suhtes esitatud kahtlustusest loobutakse või ta kohtus õigeks mõistetakse,» on Tulik otsuses pettunud.
Konkreetses juhtumis on uurimine olnud tema sõnul otsekui lumememm jaanitulel: sulanud ja lagunenud. «Kahtlustuses on anekdootlik väide, et kelmuslik on saadud laenu tagasimaksmine laenu andjale ja kui miski on ehitatud laenuraha arvel või kui on kasutatud arvelduskrediiti, uut väärtust loodud ei ole. Neid »uudseid« majandusteoreetilisi väiteid võiks häbeneda nii rahandusministeeriumi ametnikud kui ka politsei.»
Tulik lisas, et samu printsiipe edaspidi järgides võiks Eestis kriminaalmenetlust uuendada nii, et kahtlustuse esitamisel määratakse kohe ka karistus, isik asub karistust kandma ja kahju hüvitama ning uurimine käib sellega paralleelselt.
«Rahandusministeeriumi 10. mail 2018 tehtud ilmselt ebaseadusliku otsuse vaidlustame me kohtus,» lubab Tulik. «Samas ei saa me aru, miks raiskab rahandusministeerium maksumaksja raha ja teeb kahtlustuse saanud isiku suhtes enne kohtunikku otsuse, et tegemist on kuriteoga.»
Rahandusministeeriumi välisvahendite rakendamise osakonna juhataja Urmo Merila selgitas omakorda, et ministeerium on tuginenud oma otsuses nii kriminaalmenetluses kui ka enda poolt kogutud projektiga seotud infole.
"Toetuse saaja on eiranud toetuse kasutamise nõudeid, esitades teadlikult ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Seetõttu on Lõuna-Eesti hooldekeskus saanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Sellega on kahjustatud Euroopa Liidu finantshuve," esitas Merila ministeeriumi seisukoha.
"Oleme veendunud, et toetuse saaja on rikkunud Euroopa Liidu õigust ja Eesti seadusi, mille alusel on toetust antud, seda sõltumata sellest, kas kohus tunnistab toetuse saaja kuriteos süüdi või mitte. Toetuse saajal on võimalik rahandusministeeriumi otsus vaidlustada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse paragrahvis 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul,“ lisas Merila.
Hooldekeskus sai Euroopa regionaalarengu fondilt 6,44 miljonit eurot, et ehitada Jõgevamaal asuva Võisiku erihooldekodu klientidele 2018. aastaks kaheksa uut peremaja. 30kohalised majad on plaanitud seejuures ka Põlvamaale Räpina (endisesse Veriora) ja Võrumaale Antsla valda. Samuti peaks need kerkima Kose, Türi ja Tähtvere valda.