Nädalavahetusel lõppenud Eesti suurim kaitseväeõppus Siil möödus suuremate õnnetusteta.
Siili käigus tekitati maastikul ligi 200 kahjustust
«Ei olnud õnneks ühtegi suurte kahjudega õnnetust. Aset leidis küll kaks kergemate vigastustega lõppenud autoavariid, kusjuures osa õnnetusse sattunutest jätkas hiljem õppusel osalemist,» ütles kaitseväe pressiesindaja esmaspäeval.
«Samuti oli kukkumisest tingitud luumurde ning ka kergemaid jalaväänamisi, marrastusi ning põrutusi, kuna õppus käis siiski enamasti maastikul ning tegu oli füüsiliselt intensiivse tegevusega,» jätkas kaitseväe esindaja.
«Eraldi tahaks aga välja tuua, et tänavu ei olnud ühtegi priimustega seotud põletusõnnetust. Selle vältimiseks sai tehtud tugevat ennetustööd, seega võime tõdeda, et see läks korda.»
Küll said mitmel pool kahjustada teed ja maastikud. Suurõppuse käigus tekitati teedele ja maastikule ligi 200 kahjustust.
«Kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö inimesed on registreerinud 192 kahjustust, millest 20 on tänaseks korda tehtud ning 172 vajavad veel lahendamist. Tegemist on tee- ja maastikukahjudega, mille kaitsevägi korrastab nii kiiresti kui võimalik, kas oma jõududega või koostööpartnerite abi kasutades,» selgitas kaitseväe pressiesindaja.
«Eraldi tasub märkida, et tsiviil-militaarkoostöö inimesed kaardistasid metsades looduskaitsealadel mitmeid isetekkelisi prügimägesid ja andsid sellest teada maaomanikele,» lisas kaitseväe esindaja.
Laupäeval Valgas peetud viimase õppelahinguga lõppenud suurõppus Siil algas 2. mail. Õppuse käigus mängiti läbi mitmesugused stsenaariumid, mille käigus harjutasid koostööd politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused. Õppusest võttis osa üle 18 000 inimese 19 riigist.
Eelmine suurõppus Siil peeti 2015. aasta mai esimeses pooles ning sellest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.