Haiglajuhid kutsuvad suurhaiglaid üheks koondama

Tartu Ülikooli kliinikum

FOTO: Kristjan Teedema

Kuus Tartu ja Tallinna haiglajuhti kutsuvad üles looma 2025. aastaks Eestis ühtne ülikoolihaigla, millel on üks linnak Tartus ja teine Tallinnas.

"Enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest. Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla. Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas," kirjutavad Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK), Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tallinna Lastehaigla juhid ajakirja Eesti Arsti aprillinumbri juhtkirjas.

Haiglajuhid viitavad, et meditsiinihariduse võtmekohaks on ülikoolihaigla, kus peavad piisavas mahus olema esindatud kõik arstlikud erialad ning seal peab olema taristu õppe- ja teadustööks. "Äärmiselt oluline on teeninduspiirkond, mis peab tagama kõigi olulisemate haiguste esindatuse õppe- ja teadustööks vajalikus mahus," märgivad nad samas.

Haiglajuhid viitavad, et suurte ülikoolihaiglatse konsolideerumine on toimunud ka mujal Euroopas ning näiteks Helsingi ülikoolihaiglaks liitunud 17 haiglat, mis transpordiaegu arvestades asuvad teineteisest niisama kaugel kui Tartu ja Tallinn.

"Konsolideerimiste peaeesmärk on olnud kõrgel tasemel ravistandardi saavutamine kvaliteetse õppe- ja teadustöö kaudu. Kõigi konsolideerumiste tulemusel on kas säilinud või omandatud ülikoolihaigla nimetus, mis on andnud konsortsiumitele õpetava baashaigla ja tippteadusliku raviasutuse staatuse. Ülikoolihaigla on arenenud ühiskonnas raviahela kõrgeim etapp, mida peab kajastama konsortsiumi nimi," märgivad haiglajuhid.

"Regionaalse tervishoiu tagamine oleks mõlema linnaku vastutus ja toimiks sarnaselt praegusega. Lähtudes konsortsiumi konsensuslikest otsustest, mis kooskõlastataks omavalitsustega, toimuks mõnede erialade piirkondlik profileerumine," märgivad haiglajuhid.

"Arstiõpe on Tartu Ülikooli vastutusvaldkond, mis integreeritakse tihedalt mõlemasse linnakusse, ning kliiniline õpe ja õpetamine toimuks nii põhja- kui ka lõunalinnakus Tartu Ülikooli professuuri koordineeritud akadeemilisel juhtimisel. Residentuuribaasidena on oluline osakaal mõlema linnaku haiglatel. Tudengite, residentide ja arstide suurema mobiilsuse toetamiseks on vaja rajada sobilikud majutusvõimalused mõlemasse linnakusse," leiavad algatuse autorid.

"Üks suur konsortsium võimaldaks koordineeritud investeeringuid, efektiivsemaid riigihankeid, vähendaks põhjendamatut niinimetatud võidurelvastumist ning võimaldaks optimeerida halduskulusid. Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse kaudu parandaks ülikoolihaigla kui oluline Eesti teadustaristu kliinilise teadustöö tingimusi. Paraneks oluliselt meie rahvusvaheline konkurentsivõime, suureneksid šansid teadusraha taotlemisel ning meie võimekus osaleda rahvusvahelises teadustöös," leiavad haiglajuhid.

"Ühes struktuuris kujuneks välja optimaalne ja jätkusuutlik kliiniline õpe meditsiini-õdedele, üliõpilastele, residentidele ja kliiniliste erialade doktorantidele. Ühtses struktuuris loodaks ühtsed ravistandardid, mida rakendataks kõigi patsientide ravis ja mis omakorda võimaldaks teha kogu rahvastikku hõlmavat teadustööd," märgivad Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) juhatuse esimees Urmas Siigur, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu, TÜK närvikliiniku juhataja Toomas Asser, TÜK anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf, TÜK kirurgiakliiku arst Peep Talving ning Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts.

Tagasi üles